Tarmo Õunapuu sai avalikkusele tuntuks saatest “Selgeltnägijate tuleproov”. Gossip.ee uuris, mida ta arvab saates osalemisest täna ning palusime tal paljastada ka natuke saate telgitaguseid. Samuti uudistasime, kas mees teab, mis on õnn ja elu mõte. “Elus tuleb osata rõõme näha, siis on kõik hästi,” vastas sellele filosoofilisele ja raskele küsimusele Tarmo.

Mida mõtlete täna – kas saates osalemine andis teile midagi juurde, või võttis hoopis ära? Milliseid saateid ise armastate telekast vaadata? Rääkige palun natuke saate telgitagustest!
Juba eelmise hooaja “Selgeltnägijate tuleproovi” vaatasin väga tähelepanelikult, kuna see teema mind huvitas. Kõik saated salvestasin ning vaatasin neid korduvalt üle. Mõned kohad tundusid küll olevat kahtlase väärtusega, aga oma poolehoid mul mõnede inimeste suhtes oli. Üks neist oli Veeliks, kelle võimetes ei kahelnud ma kordagi. Kui enne järgmist hooaega kutsuti inimesi osalema järgmises tuleproovi saates, ei kõhelnud ma mitte sekunditki. Oli suur soov enda võimeid proovile panna. Nii ma kohe samal õhtul endast teada andsingi.
 
Endale andsin tõotuse, et mingitele provokatsioonidele, kui neid peaks esinema, ma ei allu, ning mängin ainult ausalt mängu. Vaatamata rahapuudusele see auhinnaraha mingit rolli selles ei mänginud. Teadsin muidugi, et kerge ei saa mul olema. Nimelt on ka selgeltnägemisel oma spetsiifika. Kes näeb haigusi ja oskab neid ravida, kes on “kaardimoor”… Mina pole oma oskusi kunagi rahateenimise eesmärgil kasutanud ning ei kavatsegi seda teha. Mina oskan asju leida ning ette näha tulevaid sündmusi. Ka lähedastele pole ma kunagi midagi ennustanud. Kui lihtsalt näen mõningate sündmuste kulgu ette, siis räägin neile sellest. Tihti tulevad need sündmuste ettenägemised mulle unes, tihti ka siis, kui lihtsalt istun ja mõtisklen. Üldiselt pean ma muust maailmakärast olema eemal.

Seepärast oli mul vahest ka saate salvestuse ajal raske kontsentreeruda, seat melu käis ümberringi. Ning saatejuhi ütlemine “tee rutem” tegi asja veel halvemaks. Niisiis osutusin saatesse valituks üle 100 kandideerija hulgast. Esimesse saatesse, kust valiti 10 osalejat, valiti välja 56 osalejat. Nende hulgas oli muide ka Sergei õde Amita, kes välja langes ning saatesse ei saanudki. Ning ka punkar Villu, kes tuli enda sõnul vaid proovima. Juba siis, teadmata nende nimesid, kes seal osalesid, vaid ainult numbreid, püüdsin ära arvata, kes neist saatesse pääsevad. Enamus minu arvatutest saidki.

Saadete salvestamise aeg omaette oli huvitav kogemus. Raha meile saatepäevade eest ei makstud, aga minul polnud ju midagi kaotada, sest tööd mul nagunii polnud. Ametlikult olin veel küll firma töötajate nimekirjas, aga selle eest ju ei maksta! Isegi miinimumpalka ei saanud ma kodusistutud aja eest. Aga seal kohtusin uute ja huvitavate inimestega, ning juttu jätkus kauemaks! Vahepeal küll oli närviline aeg, kui nägin ära, keda seal eelistatakse, ning nii mõningadki minu õigesti äraarvamised summutati maha. Aga noh, mäng on mäng, seal oli tähtis eelkõige see, et saade oleks efektne, muu oli teisejärguline. Mina jäin oma põhimõtetele kindlaks, ning mängisin vaid ausalt. Olen eluaeg ausust pooldanud ning ei tahtnud nüüdki teistmoodi.

Kui tihedalt suhtlete saatekaaslastega täna? Kellega kõige paremini läbi saate?
Mõningate endiste saatekaaslastega suhtleme veel edasi. Andresega ja Kristiga kõige rohkem. Aga ka Needikunn ning Tiiu on mulle helistanud. Samuti olen pikalt vestelnud eelmise saate Hannes Vanakülaga.

Kas teie oskate öelda, mis on õnn ja elu mõte?
Õhtuti armastan ma filme vaadata. Mul on paljud filmid ka salvestatud. No oma 1000 tuleb vist kokku. See on ka minu põhiline hobi, millega olen tegelnud juba üle 10 aasta. Praegu tunnen rõõmu oma lastest ja lastelastest. Lapselapsi on mul praeguseks neli, kolm tüdrukut ja poiss. Elus tuleb osata rõõme näha, siis on kõik hästi!