Õppejõud Linnar Priimägi räägib ajakirja Naisteleht rubriigis “Minu salarõõmud”, et valetama peab lühiduse huvides. “Valetama peab kogu aeg – lühiduse huvides. Kui tõde on liiga pikk, siis on ebaviisakas hakata seda täies ulatuses ära seletama. Teisi ei tohi niiviisi piinata!”
Samuti räägib õppejõud Priimägi, et ta ei tahaks olla päev läbi nähtamatu. “Mis mõtet oleks väljagi minna, kui mitte keegi sind ei näe, ei märka, ei tereta, ei kõneta, mitte keegi ei naerata ega tule juttu rääkima? Kodus istuksin. Eriti jube, kui ei näe omaenese nägugi peeglist! Igaks juhuks magaksin selle päeva maha!”