“Esimene šokk oli Egiptuse lennujaamas, kui endale viisat läksin saama. Sealne tolliametnik tahtis mind kohe ära osta. Ütles mu elukaaslasele, et tema mind kuhugi ei lase ja mingu mu mees üksi edasi. See on väga tavaline, et nad tahavad naisi kaamelite vastu vahetada,” jagab Missi-Margitina tuntud Margit Enno oma Egiptuse muljeid.
“Hotellidest ja sellistest asjadest ongi muidugi mõttetu rääkida, see vastas kõik minu ootustele. Kuid sealsed elutingimused, haridus, kodud, puhtus – see hämmastas mind tohutult. Kohustuslik on vaid kolm klassi haridust, siit tulebki see kultuuride erinevus ja sealsete inimeste käitumine – nad käituvadki vastavalt nende kolmele klassile haridusele,” on Margit Enno hämmingus.
Margit meenutab üht ekskursiooni, kui peatuti hetkeks ühe poe ees. Kohe tegid näljased lapsed neile tormijooksu. “Pisar tuli silma – lapsed jooksid paljajalu kruusal, tatt ninast jooksmas. Tahtsid müüa mingeid kette, mida nad ise on teinud. Mitte isegi ei soovi, vaid nõuavad, et sa midagi ostaksid! Mu elukaaslane viis mind autosse, kuna ma sain lihtsalt tõelise šoki,” jutustab Margit. “Aga mul jäi auto aken veidi lahti, lapsed tirisid selle täiesti alla ning ronisid autosse. Õnneks tõstis kohalik autojuht nad välja,” meenutab ta.
“Meie siin vingume, et masu ja masu, kuid sealset kogedes tundub enda elu palju rõõmsam. Väärtustan nüüd olemasolevaid asju poole rohkem,” teatab ta.
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest