Alates sellest aastast on riigi õigusabi korraldamine antud advokatuuri kätte, nii käivitus 1. jaanuaril õigusabi infosüsteem.
“Viis aastat tagasi, kui riigi õigusabi seadus vastu võeti, nägi eelnõu ette 60 miljonit krooni aastas, mis pidi järgnevatel aastatel suurenema. Reaalsus on see, et riigi õigusabi ei ole kunagi näinud sellist summat nagu 60 miljonit krooni,” räägib advokatuuri esimees Aivar Pilv Äripäevale, kui palju riigil õigusabi osutamiseks raha vaja läheb.
Aga mis võiks praegu olla piisav summa? “Riik võiks pikemas perspektiivis eraldada 90-100 miljonit krooni aastaks. Siis saaks kohaldada mõistlikke tasumäärasid ja tekiks elav konkurents selle töö järele ning paraneks riigi õigusabi osutamise kvaliteet.”
Küsimusele, millised on ohud, kui riigi õigusabi rahastamise vahendeid napib, vastab Pilv nii: “Need on advokatuurile kui õigussüsteemile läbi aegade teada olnud. Advokaatide vahel ei ole tekkinud sellist konkurentsi nagu õigusteenuste turul üldiselt. Riigi õigusabi on üks odavamaid asju, mida kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistilt oodatakse. Tuleb tunnistada, et aeg-ajalt kannatab ka õiguslik kvaliteet. Vähene motiveeritus toob kaasa selle, et õigusabiteenuse kvaliteet on puudulik.”