Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis sätestab allikakaitse põhimõtted kohtumenetluses ning aitab paremini kaitsta neid isikuid, kellele on ajakirjanduses õigusvastaselt kahju tekitatud.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sandra Mikli sõnul on täna allikakaitse reguleeritud ainult ringhäälinguseaduses, mis aga ei laiene kõigile ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Mikli täpsustas, et eelnõus käsitatakse ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuna eeskätt ajakirjanikku.
„Täna ei ole ajakirjanikul tegelikult mingit õigust keelduda kohtumenetluses ütluste andmisest ning teda saab selle eest ka karistada,“ selgitas Mikli. „Asjaolu, et seda siiani juhtunud pole, ei kujuta endast mingit tagatist, et see tulevikus juhtuda ei võiks.“
Eelnõu tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes keelduda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti. Muudel juhtudel on informaatori isiku avaldamine või mitteavaldamine ajakirjaniku enda otsustada. Samasugused õigused on ka ajakirjanikega ametialaselt kokkupuutuvatel isikutel.
Kui tsiviilmenetluses kehtib allikakaitse eranditeta, siis kriminaalmenetluses ei kehti vastav õigus juhtudel, kui tegemist on kuritegude, millest eest on karistusena ette nähtud vähemalt kaheksa aastat vangistust ning muul viisil tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud. Ka ei rakendu vastav õigus kuue kuriteokoosseisu puhul, mis puudutavad andmete lekitamist või riigisaladuse avaldamist.
Mikli sõnul on siin kooskõlastusringi käigus tehtud võrreldes eelnõu esimese versiooniga mõned muudatused, näiteks on sellest nimekirjast välja jäänud sõnumisaladuse rikkumine ja asutusesisese teabe edastamine.
„Arutluste tulemuse eri meediat esindavate organisatsioonidega tehti eelnõusse ka täpsustus, mille kohaselt peab kohus viimatinimetatud kuue kuriteo puhul kaaluma, kas ütluste andmiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi,“ ütles Mikli. Nende kuritegude puhul otsustab ütluste andmise kohus ning ajakirjanikku saab ütluste andmiseks kohustada ainult kohtu määruse alusel.
„Lisaks on oluline silmas pidada, et allikakaitse piirangud on eelnõusse kirjutatud mitte ajakirjanike karistamiseks, vaid kurjategijate karistamiseks, keda ilma ajakirjaniku ütlusteta süüdi mõista ei oleks võimalik,“ rõhutas Mikli.
Lisaks allikakaitse reguleerimisele tugevdab eelnõu ka isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Sellisteks isiklikeks õigusteks on näiteks kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi.
Muudatus võimaldaks kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka ennetavat kahjuhüvitist. Sellise hüvitise eesmärgiks on mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma, kuna see oleks talle lisaks kõigele muule ka rahaliselt väga kahjulik. Küll aga ei saa ennetavat kahjuhüvitist välja mõista juhul, kui kohtu hinnangul oli kirjutis või saatelõik avalikes huvides.
„Täna saavad kohtud kahju hüvitise suuruse määramisel lähtuda vaid sellest, et taastada tuleb kahju tekkimise eelne olukord ega saa kahju välja mõista ka eesmärgiga, et selliseid rikkumisi ära hoida,“ selgitas Mikli.
Mikli sõnul võib siin näiteks tuua sellise juhtumi, kus ajaleht mõtleb mõne tuntud isiku kohta loo lihtsalt välja, mille tulemusel nende läbimüük oluliselt kasvab. Kohus mõistab küll kannatanule välja hüvitise moraalse kahju eest, kuid see hüvitis on väiksem, kui see kasu, mille väljaanne oma väljamõeldud looga teenis.
„Selle tõttu ongi vaatamata makstud hüvitisele selle väljaande jaoks kasulik ka tulevikus lugusid välja mõelda, sest see kahju, mida nad kannatanutele maksavad, on väiksem, kui laimuga teenitud kasum,“ selgitas Mikli. „Eelnõu võimaldakski selliseid olukordi vältida.“