Juba poolteist aastat igal õhtul, välja arvatud esmaspäeval, astub Nele-Liis Vaiksoo Oberhauseni linnakeses lavale muusikalis “Vampiiride tants”. Saksamaaga jäädavalt Nele-Liis ennast siiski siduda ei kavatse. Ühel päeval kavatseb muusikalitäht prožektorisära asemel oma pale hoopis vaeste ja väetite poole pöörata ning ennast sotsiaaltöötajana proovile panna.
“Eks mõnikord ikka. Viimati käsingi ma siin mais ja nüüd oli tõesti suur koduigatsus peal. Ei saanud enne siiasõitu enam korralikult magadagi. Ootasin kojusõitu väga. Kodus on tõesti hea olla ja kui ümberringi on kallid inimesed, on eriti hea,” räägib Nele-Liis, et Saksamaal tuleb tihti koduigatsus peale.
“Praegu on ikkagi soov siia tagasi tulla. Tunnen, et minu kodu on siiski Eestis,” räägib Nele-Liis, et “Vampiiride tantsuga” edasi Stuttgarti minna ta tõenäoliselt ei kavatse.
Nele-Liis on Saksamaal koos perega – poja Ron Jonathani ja elukaaslase Ukuga. Küsimusele, kuidas poeg seal kohanenud on, vastab Nele-Liis: “Väga hästi on kohanenud. Ta on kuuene, käib lasteaias ja saab kenasti hakkama. On väga uhke, et on ka saksa keele selgeks õppinud.”
Millisena näeb Nele-Liis aga oma tulevikku? “Tegelikult tahaks muusikalist natuke puhata ja teha natuke teistsugust muusikat, mida ma varem teinud pole või siis kiigata hoopis uute eluvaldkondade poole. Näiteks on mind juba ammu tõmmanud sotsiaaltöö poole. Selle valdkonnaga tahaks ma tulevikus kindlasti tegelda.”