“Oma vanavanematest mäletan seda, et vanaemal olid nõiavõimed. Kui ta kellelegi midagi ütles, siis nii ka läks. Ja isapoolne vanaisa ravis inimestel soolatüükaid lausumistega,” räägib Hannes Vanaküla Ohmygossip.ee’le.
Hannes Vanaküla, kui palju tunnete oma sugupuud-juuri?
Ma tunnen küllaltki vähe neid. Ma tean, et mu vanaemal oli neli venda. Sõja ajal lasti kolm venda venelaste poolt maha. Ja üks sai 25+5 aastat Siberit. Vanaema ise põgenes Vormsi, et ellu jääda. Emapoolset vanaisa pole ma oma silmaga näinud. Minu isal suri ema varakult ja ta sai endale kasuema. Tema elu oli täpselt selline, nagu muinasjutus armastatakse rääkida kurjast võõrasemast. Isa poolt olen setu, ema poolt saarlane.
Kas teie suguvõsas on mingeid huvitavaid traditsioone?
Külalisi on alati heldelt vastu võetud ja abivajajale „ei“ ei öeldud. Erilisi traditsioone ei meenu.
Kas ja kui palju peab teie meelest paika ütlus: Veri on paksem kui vesi?
Üldiselt peab küll paika, eriti siis kui on vaja probleeme lahendada. Inimesed käituvad alati võõraid süüdistavalt. Omad on paremad. Aga see omadus raskendab lahendusteni jõudmist.
Kui oluline roll on elus vanavanematel? Mida head mäletate oma vanavanematest?
Lastel on üldiselt oma vanavanematega parem kontakt. Lapsena, ma mäletan, olid nad armastusväärsemad, kui mu enda vanemad. Vanavanem vaimselt ei vastuta lapse eest ja tal pole väge mõjutada lapse saatust. Lapselapsega läbisaamiseks on nad sunnitud rohkem pingutama kui vanemad seda teevad.
Oma vanavanematest mäletan seda, et vanaemal olid nõiavõimed. Kui ta kellelegi midagi ütles, siis nii ka läks. Ja isapoolne vanaisa ravis inimestel soolatüükaid lausumistega.