“Kui tädi sai 90-aastaseks, tegime talle trükise, kus nii elulugu kui pilte. Jätkasin seda teed kolm aastat tagasi 215-leheküljelise raamatuga “Vello Lään. Seitse ja pool aastakümmet. Elu katked”,”räägib tuntud eesti spordireporter, ajakirjanik ja saatejuht Vello Lään Ohmygossip.ee’le, et tema ja ta suguvõsa tegemised on kaante vahele talletatud.
Vello Lään, kui palju tunnete oma sugupuud-juuri?
Hakkasin oma pere sugupuud uurima tädi Linda Lusti jaoks, kel on käsil 95. eluaasta, ta elab Kanadas. Abiks oli Fred Puss, kes elab Tartus ja juhib Eesti Isikuloo Keskust (Tiigi 10-51).
Kas teie suguvõsas on mingeid huvitavaid traditsioone?
Kui tädi sai 90-aastaseks, tegime talle trükise, kus nii elulugu kui pilte. Jätkasin seda teed kolm aastat tagasi 215-leheküljelise raamatuga “Vello Lään. Seitse ja pool aastakümmet. Elu katked”. Õnneks oli tiraaž suurem, nii et sain mõned eksemplarid kinkida ka raamatukogudele ja kirjandusmuuseumile. Praegu kogun materjali, et kui proua Inge Lään saab järgmisel aastal 70-aastaseks, siis annavad meie neli last selpuhul välja tema elulooraamatu. Eks lugeja otsustab, kas seda kõike saab pidada traditsiooniks?
Kas ja kui palju peab teie meelest paika ütlus: Veri on pakem kui vesi?
Nüüdisajal ei saa küll öelda, et “Veri on paksem kui vesi”, mõni käbi kukub ikka väga kaugele kännust. Meie peres siiski järjepidevust on: Illari Lään kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi, talle allub alma materis kommunikatsiooniosakond. Tema õetütar Kristiine Lään õpib praegu meediat. Nii et veri on ikka paksem kui vesi.
Kui oluline roll on elus vanavanematel? Mida head mäletate oma vanavanematest?
Minu vanavanemad olid pärit Jõgevamaalt ja Tartumaalt, aga kasvatas mind üksnes ema. Isa langes 1946. aastal metsavennana relv käes üksinda NKVD üksuse vastu võideldes Kursis. Nii et mäletan küll oma vanavanemaid, aga saatus viis meid lahku, tuleb leppida üksnes mälestustega.