“Minu meelest võiks julgelt võtta laenu ja teha meie infrastruktuurid korda, et Tartu-Tallinna mnt ei oleks kitsas nagu linnatänav, kus iga avarii on kabelimats, õpetajad saaks niipalju palka, et nad ei peaks äraelamiseks lisatööd otsima, et eesti keele õpetajate palgad oleks vene koolides kümneks aastaks kahekordsed, et seal tasuks riigikeelt õpetada, et kodulaenu võtnud paarid ei peaks kohe laenustressi pärast jooma ja riidlema hakkama, vaid riik just garanteeriks ja toetaks nende koduolemist ja titetegu,” räägib Rednar Annus Ohmygossip.ee’le.
Rednar Annus, kõigi inimeste elus on olnud kergemaid ja raskemaid hetki, kuidas teie olete raskused ja tõkked ületanud?
Aeg läheb mööda ja haavad kasvavad kinni. Usun oma tohmi peaga endiselt, et kuidagi on võimalik saavutada õnn ja küllus.
Kellest/millest on kõige enam kasu olnud?
Kui naljasoon läheb umbe, on küll jube. Mingil hädisemal hetkel sain omale depressiooni ega leidnud siis enam sendi eest naljakat ega naeruväärset ei ümbritsevas ega enda olukorras. Ma olin ainult tõsine ja kurb, vastutustundest pahur ja maailmale etteheitev. Õnneks läks see tõbi siiski üle ja minu aju hakkas jälle tootma neid aineosakesi, millega me rõõmustamist teeme. Arvan, et huumorimeelest ja elurõõmsatest sõpradest on hädas kasu.
Aastat seitse tagasi sain aga üks hetk aru, et kui tahan konkurentsis püsida, pean juurde õppima. Osalt ka ülemäärasest umbusklikkusest koduste teadmiste suhtes läksin Helsingisse teatrikooli magistrantuuri. Nad võtsid mind vastu ja ka riik toetas läbi KulKa ning erialaliidu. Kaks -kolm aastat enesetäiendust andis uut infot, selle kasutusoskust ja laiemat silmaringi niisugusel määral, et olen nii vanadele oskustele uusi lisades kui uusi projekte alates rakkes ning rahul olnud juba viis viimast aastat. Seega ka valmisolekut jätkuvalt uueneda ja õppida loen kasulikuks omaduseks. Viimase aastakümne kogemuste põhjal isegi hädavajalikuks.
Mida arvate meie sotsiaalsüsteemist?
Ma ei tunne kritiseerimiseks võib olla väga hästi meie sotsiaalsüsteemi. Haiglates on oldud minu vastu väga kena ja arstid on mind mitu korda siia ilma tagasi tirinud. Toetused ja hädaabi on tegelikult ju ka juba mingil tasemel loodud. Võib-olla on siiski mõistlik kui abi kasutamiseks peab hädaline seda ikka ise otsima ja selle nimel samme astuma. Ei tea kust iseenesest arvele laekuv raha ei tekita ju lugupidamist ei raha andja ega sellesama raha vastu. Samas peaks igale inimesele Eestis olema see tagatud, et ta ka suure häda korral endale ööseks ulualuse leiab ja miskit süüa saab. Nii rikkad me oleme siin juba küll.
Mis te arvate, miks mõned inimesed on elu hammasrataste vahele jäänud ning lõpetanud tänaval?
Nagu ei peaks me uskuma, et Eesti riik on midagi iseenesestmõistetavat siin Euroopa nurgas, ei tasuks ka meist kellegil arvata, et tema mitte iial niisugusse seisu sattuda ei või. Paar ebaõnnestunud valikut tööl, mõni valele paberile antud allkiri või valel hetkel lubatud lõõgastus on täiesti piisav, et ennast nurka mängida. Väljapääsmatuna tunduvast olukorrast taastumiseks on aga peale sootsiumi loodud võimaluste vaja ka taastuja tõhusat enesedistsipliini ja jätkuvat tahet ning tarkust uusi ning saavutatavaid eesmärke seada. Ning see ei pruugi igaühele jõukohane näida. Tagasitee vastutusvõimelisse väärikusse võib olla keeruline, sest konkurentsitihedas ühiskonnas on kõige lihtsam teenimisvõimalus just sotsiaalses võrgustikus nõrgemal positsioonil ja vähem harituid eri viisil hanitades ning neilt raha välja pettes. Seetõttu saab kanget õllelurri kõikjalt kõigest mõne mündi eest, liigkasuvõtja laenab hirmprotsendiga ühe sms`i peale ja ega pank ei kõhkle sinu kodulaenule lisatagatiseks nõutud ema korterit müümast ja teda välja tõstmast.
Kuidas teie reageerite, kui näete kodutut?
Rocc al Mare keskuse ukse juures topsiga kerjavat poolemeelset nähes tuleb küll isu sundida kõrgepalgalisi riigimehi veidi osavõtklikumaks kasvõi neile robinhoodi tehes. Vahetvahel olen poetanud paarieurose kuhugi paadialuse silmatorkavasse lähedusse. Kindlasti ma ei põlga neid ega naeruväärista. Eelistan ehk piskut distantsi siiski, sest reeglina on neil raske ennast ja riideid puhtana hoida ning sellise eluviisiga kipub kaasnema teatud lõhn.
Läbi aegade on avaliku elu tegelased aidanud n-ö oma kuulsusega tähelepanu tõmmata erinevatele murepunktidele. Millised on need valdkonnad, mis teie südame valutama panevad ning kus tahaks midagi ära teha?
Mitte sugugi ei kaasne kuulsusega mingi suurem empaatia vms. Minu meelest investeeris Carmen Kass kiirlaenuärisse nagu liigkasuvõtmist nüüd nimetatakse ja ka osavat silmakirjalikkust kohtab meil paraku tihti. Siiski on meedianägudel kergem tähelepanu juhtida. Arvan, et praeguse valimisvõitluse ajal otsivad kõik poliitilised jõud mingit muljetavaldavat kreedot väljahõikamiseks ja samas üritatakse iga hinna eest olla tasakaalustatud riigieelarve jms. kasinusmeetme tagaja.
Võib olla aitab sellest kujutelmast, et oleme muudkui teel viie rikkama riigi hulka, skype leiutaja rahvas, kellel on vägev visadus ja taip. Midagi meil siin pole. Osadel osavamatel orjatöö soome ehitustel, muidu noortest tühjaks jooksev maa, varimajandust 30 %, paari kaheldava kompetentsiga huvigrupi ringkäendusel püsiv riik, näljarottide kari kus nõrgematel lastakse surra. ; ) Minu meelest võiks julgelt võtta laenu ja teha meie infrastruktuurid korda, et Tartu-Tallinna mnt ei oleks kitsas nagu linnatänav, kus iga avarii on kabelimats, õpetajad saaks niipalju palka, et nad ei peaks äraelamiseks lisatööd otsima, et eesti keele õpetajate palgad oleks vene koolides kümneks aastaks kahekordsed, et seal tasuks riigikeelt õpetada, et kodulaenu võtnud paarid ei peaks kohe laenustressi pärast jooma ja riidlema hakkama, vaid riik just garanteeriks ja toetaks nende koduolemist ja titetegu. Praegu on meil praalitud kõvasti sellega, et meil polevat riigil laenu. Isegi mul on veel õppelaen ja krediitkaardimiinus pea kogu aeg. Olgugi et olen pea üksi ja terve. Kõik on vaesed ning ei tähi suurt meelelahutuse ega kultuuri jaoks kulutada. Nüüd peab Eesti riik hakkama eurodirektiivi alusel majanduse elavdamiseks Läti või Soome võlakirju ostma, sest me oleme kogu aeg näppu imenud ja selle üle uhked.
Mis on viimane heategu, mida tegite?
Vist toetasin Hooandjas sõbra plaadi väljaandmist.
Mida põnevat meenutaksite eelmisest aastast?
Ma sattusin kokku ühe armsa noore naisega.
Millised on plaanid lähemal ajal ja käesolevaks poolaastaks?
Berliini improfestivalilt märtsis loodan häid muljeid ja kasulikke mõjusid. Vanalinna päevade ajal saab toimuma Tallinna koolide improturniir, selle jaoks treenin kevadel koolides tiime. Rahvusvahelist improlaagrit loodan Obinitsas teha augustis, see tahab korraldamist. Üks lavastus tuleb aga juba aprilliks teha, Saue vallale. Tegime sealse hobitrupiga commedia dell`arte stiilis komejandi, mis kukkus nõnda kobe et käisime lausa tuuritamas nendega jaanuar-veebruar.
Vaata ka:
Rednar Annus Ohmygossip.ee’le: Paksuks teeb vähene enesedistsipliin ja juhuslik söömine
“Ma olen maal ainult suvitanud ja oskan hinnata seda mugavust, mida võimaldab linnakorteris elu. Elu ilma igapä
evase lumelükkamise, leheriisumise, muruniitmise, kütmise ja muu sääraseta. Võib-olla harjuksin ka teistmoodi ja avastan kunagi ka maaelu võlu, aga hetkel pole nagu põhjust kodu koordinaate muuta,” räägib näitleja Rednar Annus Ohmygossip.ee’le.
Näitleja ja lavastaja Rednar Annus tõmbab käima uut teatrirühma
Näitleja ja lavastaja Rednar Annus räägib, et kevad on tal juba tihedalt sisustatud. “Praegu tõmban käima ühte uut teatrirühma – Eesti Improteatrit. Sellega on hetkel seotud ligi 60% mu kevadisest aktiivsusest,” räägib Rednar Ohmygossip.ee-le.