“Praegune koalitsioon on vähem kui aastaga teinud mitmeid olulisi otsuseid sotsiaalvaldkonnas ning see on alles algus, plaanid on kindlasti suuremad,” räägib sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt Ohmygossip.ee’le.
Helmen Kütt, mida olete sotsiaalkaitseministrina ära teinud ja mida on plaanis teha?
Praegune koalitsioon on vähem kui aastaga teinud mitmeid olulisi otsuseid sotsiaalvaldkonnas ning see on alles algus, plaanid on kindlasti suuremad. Mõned näited, mis käesolevaks hetkeks on tehtud:
1)Lapsetoetuste ja vajaduspõhise peretoetuste tõus. Perede toimetuleku parandamiseks tõuseb lapsetoetus seniselt 19,8 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last.
2)Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega. Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk alaealise lapse toimetulekupiir saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.
3)Toetus eeskostel või perekonnas hooldamisel olevale lapsele kasvab. Vanemliku hooleta lastele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetust saavad pered, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last.
4)Puudega vanema toetus. Puudega vanematel, kes kasvatavad last või lapsi, tekib õigus saada puudega vanema toetust ka juhul kui vanemad ei ole abielus. Puudega vanema toetust makstakse vanemale, kellel on puue ja kes kasvatab last üksi või peredele, kus mõlemad vanemad on puudega. Igakuise toetuse suurus n 19,18 eurot iga peres kasvava lapse kohta.
5)Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kiiremat arstiabi tagava kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse 2015. aastal eelarvest täiendavalt 2,2 miljonit. Tänu sellele luuakse Eestis juurde seitse uut õebrigaadi: Häädemeestel, Valgas, Tapal, Tartus, Sauel ja kaks brigaadi Tallinnas.
6)Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust. Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetust saab taotleda 5 aasta jooksul kutse omandamisest arvates ning lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Toetust hakkab välja maksma sotsiaalministeerium.
7)Töötutoetuse määr tõuseb. Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal tõuseb see 4,01 euroni päevas. Keskmine töötutoetus tõuseb 2015. aastal 124,31 euroni kuus.
8)Sotsiaaltöötajate palgatõus. Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.
9)Langeb töötuskindlustusmakse määr. Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%.
10)Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele. Prognooside järgi tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist ligikaudu 5,9 protsenti. Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab seega olema 374 eurot (praegu 353 eurot). Tulumaksuvaba miinimum tõuseb pensionäridel 374 euroni (praegu 354 eurot), mis tagab selle, et keskmine pension on endiselt tulumaksust vabastatud.
11)Matusetoetust hakkavad saama majanduslikult vähekindlustatud pered. Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. Matusetoetust ei ole õigust taotleda isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Hillar Kohv