“Mina olen seda meelt, et unistama peab suurelt ning ükski unistus ei ole liialt suur, on vaid piirangud mida inimesed ise endale seavad. Võitjad ei ole mitte need kes kunagi ei kaota, vaid need, kes alla ei anna,” räägib muusikamaailmas aina tugevamalt kanda kinnitav särtsakas ja kaunis Helen Adamson Ohmygossip.ee’le.

Andsite äsja välja oma esimese debüütalbumi, mida olete valmistanud terve selle aasta. Milline on tunne, kuidas olete lauludega rahule jäänud, kas midagi jäi ka kriipima?
Minu debüütalbum tuli välja 27.10. Kuna albumi kallal tööd alustasime tõesti 1,5 aastat tagasi siis oli piisavalt aega, et lugudesse panustada. Kui ma millegiga rahule ei oleks jäänud siis oleks albumi avaldamine ka edasi lükkunud. Nii mina, kui minu produtsent oleme maksimalistid ja me kumbki ei tee järeleandmisi. Lasime näiteks viimast plaadi masterit pisikeste vigade tõttu mitu korda ümber teha, mida kuulaja ilmselt tähele ei panekski. Eriti oma lugude suhtes on mul kõrv väga tundlik ja näiteks mind häiris eelviimases masteris ühe loo heli tase (level), see oli nii vähe tugevam kui teistel lugudel, et isegi minu produtsent seda tähele ei pannud aga ometigi lasin ma selle ära muuta, sest ma soovisin olla 100% rahul.

Kuna finantseerisin 100% oma albumit ise, siis ma isegi ei saaks mingisugust eksimust või üle jala laskmist endale lubada. Kõik lood olen kirjutanud kahasse oma produtsendiga ning kõik lood tulevad sügavalt minu hingest. Olen alati sellist muusikat teha tahtnud ja soovinud jõuda sinnani, et armastaksin oma lugusid ja oma muusikat sama palju nagu oma lemmikartistide loomingut. Oma albumiga jõudsin verstapostini, et autosse istudes panen oma plaadi mängima ja naudin oma loomingut.

Oma debüütalbumi esiksingli “Once In A Lifetime” tegite koostöös produtsent Robert Stanley Montesega, kes on Hollywoodis hinnatud produtsent ja teinud koostööd selliste staaridega nagu Katy Perry, Justin Timberlake, Whitney Houston, Stevie Wonder jpt.. Kuidas tutvusite, kuidas jõudsite koostööni?
Kogu minu albumi produtsent on Robert Stanley Montes. Ma ei kujutaks isegi ette, et minu debüütalbumil olevatel lugudel oleksid erinevad produtsendid. Album peab olema tervik ja kuigi lood peaksid loomulikult olema erinevad siis neis peaks olema läbiv joon. Kui kuulata minu plaati, siis lood sobivad omavahel hästi kokku, ka ballaad ning elektroonilise mõjutusega lugu, see on justnimelt produtsendi teene. Kõik lood minu albumil oleme me koos kirjutanud.

Minu produtsendi abikaasa on eestlanna ning seetõttu elabki ta Eestis. Koostööni jõudsime ühise tuttava, Kaido Põldma kaudu, kellega mina olen koostööd teinud alates sellest ajast kui palusin temal teha backid “Kas tead”-ile. Esimesest stuudio kohtumisest alates oli meil Rob-iga väga hea sünergia ja klapp. Rob on ääretult andekas muusik ja kõiki tema saavutusi arvesse võttes on hämmastav, kuidas ta seisab täiesti kahe jalaga maapeal. Nagu ta alati ise ütleb, et ta isegi ei oskaks muusikuid üksteisest nende saavutuste tõttu eristada. Ta teeb samamoodi ja samasuguse tööeetikaga koostööd nii minu, kui Katy Perry või Dr. Dre-ga. Minu jaoks on alati olnud lihtsalt hämmastav kuidas Rob teeb niivõrd palju erinevaid harmooniaid, üks on ballaad, teine täiesti raju elektrooniline ja ometigi kõlavad mõlemad suurepäraselt. Varasemalt olen ma ikka harjunud olnud, et produtsendil on kindel käekiri ning isegi erinevate artistide lood mis tulevad sama produtsendi käe alt on ära tuntavad. Aga Rob’i puhul vaevalt ainult kuulamise põhjal saaks aru, et ta on nii minu kui näiteks Slippery Slope albumi produtsent.

Näiteks minu ühe singli puhul tuli tal idee kaasata loosse naisräppar. Kui Robil mõni mõte tuleb siis ta kuuleb peas seda kuidas lugu lõpuks kõlab, mina nõnda lõppversiooni visualiseerida ei suuda, tema teab mis instrumendid, missuguste nivoodega ta lugudesse lisab. Ning kuigi esialgu tundus, et vau, kuidas see räppar seal loos välja hakkab nägema, siis mäletan selgelt hetke kui ma räpiosaga loo kätte sain, lugu oli täiesti ühtne tervik ja ma ei kujutanud enam ette, et räpparit loos ei oleks. Või näiteks minu jaoks albumilt üks olulisim lugu “Mirror Mirror”, kõlas 360 kraadi teisiti siis kui ma loole viisi ja esialgsed sõnad kirjutasin. Kui stuudiosse lugu lõpuni kirjutama läksime, siis Rob võttis sealt kohe umbes pooled instrumendid ära, sest lugu lihtsalt küsis seda. Ning kui olin loo sisse laulnud ja ta hakkas lugu miksima, siis kadusid loost veel pooled, ning enne masterdamisse andmist tegime veel koos stuudios muudatusi, sest see lugu on ääretult intiimne ja sügav ning see kuidas lugu nüüd plaadil kõlab, laseb lool hingata.

Ka teises teie debüütalbumi singlis teeb kaasa välismaa kuulsus, LA räppar ja laulja Lana Shea. Kas temani jõudsite Montese kaudu?
Lana Shea on samuti Robi artist, Rob on produtseerinud mõlemad Lana albumid. Tegemist on ääretult andeka räppari ning lauljannaga. Lanaga tegin koostööd ka ühe oma teise looga albumilt, “Right By Your Side”. Selle loo on hetkel eranditult kõik teised muusikud plaadilt oma lemmikuks kuulutanud. See lugu on eriline juba ka seepärast, et loo kaasautoriks on Michael Baker kes oli Whitney Hustoni muusikaline juht 13 aastat ning trummar tema bändis, hetkel produtseerib ta Annie Lennoxi uut albumit. Mul on ääretult suur au, et minu albumile lisab värvi koostöö ääretult andekate ja ka maailmas väga tunnustatud muusikutega.

Kellele võiks plaadi valmimisloos veel tänu avaldada?
Mind on toetanud läbi kogu albumi valmimise protsessi väga palju imelisi inimesi. Album poleks iial ilmavalgust näinud kui poleks minu imelist hääleseade õpetajat Zojat ja minu produtsenti Rob-i. Minu peret ja lähedasi, minu ema, õde, Kiirat, Timot. Teisi väga andekaid muusikuid nagu Riivo Jõgi, Kaido Põldma jne. Ma olen tõesti igapäevaselt väga tänulik, et minu ümber on niivõrd palju häid inimesi keda saan usaldada ja kes mulle nõu ja jõuga toeks on. Hindan oma elus enim just inimesi, kes teevad selle elamisväärseks, ilma nendeta kaoks minu jaoks ka elu mõte.

Kas mangeerite ennast ise või kuulute mõne produktsioonifirma alla?
Mina manageerin end ise kuid teen samme selles suunas, et alustada koostööd inimesega, kes aitaks mind manageerimisega alaliselt. Suvel tegin koostööd ühe toreda naisterahvaga kes mind aitas, aga kuna manageri töö on tõesti väga mahukas, siis tal lihtsalt ei jätkunud aega oma põhitöö kõrvalt niivõrd mahuka ülesande jaoks.

Kes on teie lemmiklauljad/muusikud nii Eestist kui välismaalt? Millist muusikat kuulate ning mille poole ise muusikas püüdlete? Kus sooviksite lauljana ennast näha 10 aasta pärast?
Minu lemmikmuusikute hulka kuulub tõesti väga palju erinevaid artiste nagu Beyonce, Queen, The Weeknd, Tupac, Jamie Woon, Will Young, Lana Del Rey, Jesse Ware, The Game jpt. Kuulan tõesti väga erinevat muusikat, minu lemmik on žanr mida ka ise viljelen, rnb/pop.

Kuna ma olen ebausklik inimene, siis ma ei sooviks oma unistusi muusika valdkonnas veel avaldada. Mina olen seda meelt, et unistama peab suurelt ning ükski unistus ei ole liialt suur, on vaid piirangud, mida inimesed ise endale seavad. Võitjad ei ole mitte need kes kunagi ei kaota, vaid need, kes alla ei anna. Unistama peab ja see on edasivi
iv jõud, kui ei oleks elus millegi poole püüelda oleks vähemalt minul väga raske elada. Kindlasti näen end muusikavaldkonnas aga kõigest täpsemalt saan rääkida siis kui olen oma unistused juba saavutanud.