“Minu ja mu abikaasa lapsed on juba laias ilmas, igaüks ise teel oma õnne otsimas, leidmas ja teostamas. Harva, kui nad nõu küsivad. Aga kui küsivad, ma pole kindel, et ma neile vastuse annan. Mis on õige mulle minu elus ei pruugi olla õige teisele teise elus. Enne kõikide olude täpset teadmist on iga nõu riskantne,” räägib endine telediktor, ajakirjanik ning Tallinna perekonnaseisuameti tseremooniameister Harri Kingo Ohmygossip.ee’le.
“Tegelikult pole elus vaja õigeid vastuseid teada. On vaja osata õigete vastusteni jõuda. See oskus tuleb vaid igaühe isikliku kogemusega,” usub Harri Kingo.
Milline on aga väärtuslikuim õpetus, mille mees on kodust kaasa saanud ning soovib ka oma lastele edasi anda? “Kõige lihtsam vastus vanematelt saadu kohta oleks, et ema andis mulle ellu kaasa südame, isa aga pärandas mulle oma mõistuse. Eks need kaks ole kohati mu elus eri teid käinud ja tülitsenudki, kuid oma 60 eluaastaks olen ma leidnud iseendas nende ühtsuse. Mida ütleb süda, selle peab ära põhjendama minu kriitiline mõistus, samas paneb mõistus oma loogilised vastused mu südame eetilistele kaaludele ja ootab südame otsust.”
“Üks, ainus ja universaalne õpetus on headuse õpetus. Kuid see ilmne ja ülilihtne vastus tekitab kohe loogilise küsimuse, et mis on see hea, mida õpetada? On see üldse olemas – see ülim hea? Kui seda ülimat head olemas ei oleks, me ei saaks sellele läheneda ja olla homme milligrammi võrra paremad kui me olime täna. Niisiis, see ülim headus on olemas. Ja sellele on võimalik läheneda. Ei saa läheneda linnale, mida pole. Linnale, mis on olemas, aga saab läheneda. Headuse kasvamise võimalikkus ja ka kasvamine inimeses näitab, et ülim hea on reaalne. Tee selleni on aga alati isiklik, väga individuaalne “Long and winding road“. Kuid see tee viib ukseni, millele koputamisel meile avatakse.”