“Minu jaoks on tähtis, et mul oleks mingi side inimesega, kes läheb lavale minu loomingut näitama. Et inimesel oleks mingi sisu ja attitude. Et ta oleks niiöelda minu masti inimene ja muidugi tahan ma, et modellil oleks natuke rohkem peput ja tissi kui noorel agentuurimodellil, mitte, et viimased kuidagi halvemad oleks,” räägib särtsakas ja andekas moekunstnik Aulikki Puniste Ohmygossip.ee’le.
Olete lõpetanud Võru Kunstikooli ning Euroakadeemia Moe eriala… Kui palju ning mis moel on need koolid on olnud teie käekirja- ning loomingu kujundajateks?
Juba lapsena joonistasin printsesse ja kleite ning Võru kunstikool tundus õige valik just edasi õppimiseks (enne seda käisin juba mitu aastat
kusntikoolis) ning Euroakadeemia oli kõige loogilisem jätk eelnevale.
Mis teid täna inspireerib? Kust kogute ideid oma uuteks kollektsioonideks?
See inspireerimisküsimus on alati selline, mis paneb mõtlema, sest ega ideed ju tegelikult lihtsalt ei tule. Kõige rohkem ikkagi
inspireerivad mind inimesed minu ümber. Olen kuidagi kokku kogunud erinevate eluvaldkondade inimesi ja nad kõik on lihtsalt nii ispireerivad! Ning samuti tekivad ideed mingitel sellistel hetkete,l kus nagu väga ei mõtlegi just moe peale, nt nagu sünnipäevadel (Mask Addictioni idee), jõululauas (Pearli kollektsiooni idee), suusatams vms. Üheks suureks inspiratsiooniallikaks pean veel ka muusikat, ilma selleta ma tõesti elada ei saaks ja töötada ammugi mitte. Vaikus sakib! :D
Aulikki Puniste
Kes on teie eeskujud moemaailmas – millise disaineri käekirjale teie looming kõige lähedasem on?
Kõige enam inspireerib mind kadunud Alexander McQueeni looming (kuid just see looming, kui meister veel ise elus oli). Ma jumaldan fashionit, millel on mingi “töömaik” juures, mingi sürreaalsus, mingi vimpka, mingigi väike vau-emotsioon. Mulle meeldib kui kleit ei ole lihtsalt lilleline kangas vaid on midagi enamat. Midagi sellist, et vaatad kleiti või jakki ja mõtled et oh, vot siin on vaeva nähtud või et kuidas ta küll selle peale tuli — see on mood, mida mina armastan ja McQueen oli just täpselt selline. Mul on lilleliste ja liblikatega kangaste vastu mingi vastunäidustus, kuidagi liiga läilad on minu jaoks. Aga võibolla see tuleneb ka sellest, et eelnevad suved on kõik kohad neis täis olnud ja siis lihtsalt ei jõua enam vaadata väikseid liblikakleite või lillelisi seelikuid.
Hetkel on ühe ahhetama paneva kollektsiooniga hakkama saanud Balmain, lihtsalt suuurepärane… Sest ükskõik mida kuskil keegi teeb, siis mingis maailmaosas on see anyway tehtud ja sellepärast ongi eriti imetlusäärne kui tullakse välja täiesti uute asjadega.
Mitu kollektsiooni olete tänaseks välja andnud? Kust otsite modelle moešowdeks? Kas teil on lemmikmodellid Eestis, kes teie loomingut reklaamivad?
Kollektsioone olen tänaseks välja andnud päris palju, kuid kõige mahukam oli nüüd just Tallinn Fashion Weel’il näidatud kollektsioon Mask Addiction (mille idee seisnes selles, et inimesed võtaks ära eest oma n-ö maskid ja oleksid need, kes nad on, mitte silmakirjalikud valetajad või tõeväänajad).
Modellidega on nii, et modellidena olen alati kasutanud oma kliente ja sõbrannasid (kes on ka pm kliendid). Minu jaoks on tähtis, et mul oleks mingi side inimesega, kes läheb lavale minu loomingut näitama. Et inimesel oleks mingi sisu ja attitude. Et ta oleks niiöelda minu masti inimene ja muidugi tahan ma, et modellil oleks natuke rohkem peput ja tissi kui noorel agentuurimodellil, mitte, et viimased kuidagi halvemad oleks, kuid lihtsalt (eks see saab muidugi tulevikus raske olema kui need kõige lähedasemad modellid vanaks jäävad, hahaaa. Kõige ägedam on see, et modellide seas on kolm modelli, kes on olnud minuga aegade algusest saadik, ehk siis alates minu esimesest moeshowst (kahjuks küll üks neist seekord osaleda ei saanud, sest ootab beebit, kuid lubas järgmiseks korraks kindlasti triksis-traksis olla). Ning üks nendest kolmest on mu sõbranna, keda tunnen sünnist saadik.
Kuulsustest kannab minu loomingut Lilia Kristianson (kes ostis ära mõlemad komplektid, mis tal Fashion Week’il laval seljas olid, modell oli). Kertu Jukkum (oli ka modell), Helen Adamson (oli ka modell), Luisa Värk, Getter Jaani ja Anni Rahula (oli ka modell).
Milline on teie visioon tulevikuks? Mis oleks maksimaalne unistuste täitumine?
Sellele unistuste küsimusele jätaksin vastamata, sest seda ei tahaks jagada kõigiga :)
Mida, kellele ja mis hinnaklassis peamiselt pakute? Kas pakute unikaalseid ainueksemplare või ka masstoodangut?
Minu kollektsioonid on kõigile, kes armastavad rohkeid läbilõikeid, detaile ning kelles on attitude, et kanda attitude’i :D
Kõiki asju on ainult üks! Kui klient isegi ütleb, et ta tahab samasugust jakki, kleiti või seelikut siis saab ta samalaadse kuid mitte täpselt samasugust. Masstoodangust hoian võimalikult kaugele, eks näha ole kaua see võimalik on, kuid leian, et massi on kaubanduses isegi nii palju, et milleks peaks veel moekunstnik massi tegema. Minu loomingus pole kunagi olnud kahte ühesugust eset, mingi muutus on alati juures — kanga, lõike, tasku või detaili näol. Ainult ainueksemplarid.