OHMYGOSSIP – Telepaatia kui (inim)suhtlemise ülim vorm on põnev teema, mis on paelunud inimesi ammustest aegadest peale. Kui ulmekirjanduses ja -filmides on tavaline, et telepaatia teel infot vahetatakse, siis reaalses maailmas ei peeta mõtete kaudu suhtlemist enamjaolt võimalikuks, kuigi teadlased on seda fenomeni omajagu uurinud. Mõne aasta eest aga sooritati edukalt katse, milles katsealused vahetasid ajulainete ja spetsiaalsete seadmete abil interneti teel mõtteid üle 8000 km vahemaa tagant.
Uurimus avaldati teadusajakirjas PLOS ONE ning selles kirjeldavad teadlased, kuidas suudeti saavutada otsene ajust-ajju (brain to brain ehk B2B) suhtlus interneti vahendusel. Uurimuse ühe autori, neuroloogiateadlase Alvaro Pascual-Leone sõnul oli nende katse eesmärk uurida, kas kahel inimesel on võimalik teineteisega vahetult suhelda üle pika vahemaa, lugedes ühe isiku ajulaineid ning kandes need teise isiku ajusse, kasutades suhtluskanaliks internetti.
Üks katsealustest asus Prantsusmaal, teised kolm aga Indias. Katses edastati lihtsaid sõnumeid nagu “hola” ja “ciao” ning tulemused näitasid, et selliselt vahendatud sõnumite vastuvõtmisel eksiti vaid 10%. Teises katses, kus üks osalejatest asus Prantsusmaal ning teine Hispaanias, oli eksimusprotsent umbes 16: 11% sõnumi dekodeerimisel ning 5% esialgsel sõnumi kodeerimisel. Teadlaste sõnul oleks võimalik kasutada ka teistsuguseid meetodeid, mis oleks täpsemad, kuid need nõuaksid inimestesse seadmete sisestamist. Selle telepaatiakatse algstaadiumis peetakse mitteinvasiivset (kehavälist) EEG-meetodit (elektroentsefalograafia (EEG) ehk aju elektrilise aktiivsuse kõver on ohutu ja valutu uuring, mille käigus registreeritakse aju elektrilist aktiivsust – toim.) kõige otstarbekamaks.
Telepaatilise suhtluse saavutamiseks kasutati seadmeid, mis kinnitati katsealuste pea külge. Sõnumi saatja oli ühendatud aju-arvuti kasutajaliidesega (BCI) ning vastuvõtjad vastupidise, arvuti-aju liidesega (CBI).
Sõnumi saatja impulsid võttis vastu ning saatis teele elektroentsefalogramm (EEG) ning sõnumid võeti vastu robotjuhitava transkraniaalse magnetilise stimulatsiooni (TMS) teel. Väljasaadetud signaal kodeeriti ümber binaarkoodi ning saadeti interneti kaudu teistele katses osalejatele, kelle külge ühendatud seadmed stimuleerisid valgussähvatuste esinemist silmades, kui tegelikult valgust silma ei paistnud (seda fenomeni on võimalik näha, kui pimedas toas sulgeda silmad ning kätega silmadele suruda). Sähvatused saabusid kindlas arvulises järjestuses, võimaldades vastuvõtjatel neid dešifreerida. Katsealuste sõnul ei tundnud nad midagi, kuid suutsid Prantsusmaalt saadetud sõnumid vastu võtta ja lahti mõtestada.
Teadlased leiavad, et nende katse õnnestumine on märkimisväärne edusamm inimsuhtluses, olles oluliseks tõendiks võimalusest telepaatia teel suhelda. Samuti usuvad nad, et see katse on esimene oluline samm traditsioonilise keele- või žestidepõhise suhtluse täiendamisel või nendest lausa mööda liikumisel. Näiteks võiks telepaatiline suhtlemine aidata patsiente, kes on teadvusel, kuid ei suuda liigutada või rääkida.
Eelnevad samalaadsed katsed on kasutanud EEG-d, et vahendada suhtlust inimaju ning arvuti vahel. Nendes katsetes on inimese pea külge kinnitatud elektroodid salvestanud ajus liikuvaid elektrilisi impulsse, mis on tekkinud näiteks käe või jala liigutamise mõtetest. Arvuti on tõlgendanud neid signaale ning edastanud neid näiteks ratastoolile või robotile. B2B suhtlus saavutati aga esimest korda just selle uurimuse raames.
Avafoto: Unsplash
Allikad: PLOS ONE, Science Daily, IFL Science