Juba mõnda aega on Põhja-Euroopa veiniturul saadaval Iisraeli veine. Nüüdseks on ka Eesti turul võimalik nautida kahe Iisraeli veiniistanduse Carmel ning Yatir veine.
Iisraeli vein oli kohaliku kogukonna seas viimastel sajanditel e.m.a. väga populaarne. Rooma ajastul saadeti veini laevadega isegi Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse. Kahjuks peatas Islami vallutamine 7.sajandil tollase Iisraeli veinitööstuse.
Esimesed kaasaegsed veiniistandused asutati juba enne Iisraeli riigi loomist (1948), täpsemalt 18.sajandi keskel Ottomani Palestiinas. 1870ndatel julgustas juudist filantroop Sir Moses Montefiore juute Iisraeli pinnale uuesti viinapuid istutama. See aitavat neil maa pärisomanikeks saada. Parun Edmond de Rotschild, kuulsa Bordeaux veinimõisa Chateau Latife kaasomanik, mängis samuti tähtsat rolli kohaliku veinitööstuse rajamisel. Ta tutvustas alasid prantsuse veinispetsialistidele ja tõi sisse prantsuse viinamarjasorte. Tema oli ka ülalmainitud Carmeli viinamarjaistanduse asutaja.
1970ndate aastateni toodeti Iisraelis üsna lihtsaid veine. Peagi avastasid veinitootjad Iisraeli alade tõelise potentsiaali ning edaspidi keskenduti sellistest tuntud viinamarjasortidest veini tootmisele, nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Gewürztraminer jms. Tänapäeval on lisandunud Barbera, Cabernet Franc, Gamay, Nebbiolo, Shiraz, Petit Verdot, Pinotage, Pinot Noir, Tempranillo, Vionier ja Zinfandel.
Suurem muudatus tuli siiski alles väikeste ja väga hea mainega viinamarjaistanduse rajamisega 1980ndate lõpus. Nende peamine eesmärk oli kõrgkvaliteetsete veinide tootmine ja kõrgete standardite rõhutamine. Praeguseks ajaks on Iisraelis juba üle 150 viinamarjaistanduse, millest 5 toodavad aastas üle kahe miljoni pudeli ja 5 üle 500 000 pudeli. Ülejäänud istandused on väiksemad, ent sellegipoolest väga hea mainega kvaliteetse veini tootjad. Enamik Iisraeli parimatest veinitootjatest on noored ja ambitsioonikad, nad on õppinud parimates Prantsusmaa, Austraalia ja California önoloogiateaduskondades.
Kuigi Iisrael on väga väike maa, on seal väga erineva mikrokliimaga alasid. Põhjas on tingimused võrreldavad Bordeaux-piirkonnaga Prantsusmaal ning lõunas väga sarnased Lõuna-Aafrikale.
Galilee ja Golan. Põhja-Iisraelis, üks paremini kasvavaid alasid Iisraelis. Ideaalne piirkond viinamarjasortide aretamiseks.
Samaria (Shomron). Vahemereäärse rannikuala põhjaosa ja Carmeli mägi. Üks vanimaid veinikasvatuspiirkondi.
Samson. Jeruusalemma mägede ja Vahemereäärse ranniku vahel. Selles piirkonna asub ligikaudu 37% veiniaastakäikudest. Hoolimata ebasoodsatest kliimatingimustest asub seal palju häid veiniistandusi.
Judean Hills. Jeruusalemma mägedes. 10-15 aastat tagasi rajati see ala suurepärase viinamarjaaretuse ja kõrgetasemeliste viinamarjaistanduste jaoks.
Negev. See kõrbeala on tänu kaasaegsetele kastmissüsteemidele alles viimasel kümnendil viinamarjade kasvatamiseks sobilikuks saanud. Negevis saab kasvatada lausa kõrgkvaliteetseid viinamarjasorte nagu Merlot, Cabernet Sauvignon, Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Piirkond jaguneb kaheks: Põhjapoolne Negev ja Lõunapoolne Negev.
Viinamarjasordid tänapäeval: Cabernet Sauvignon, Merlot, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Gewürztraminer, Barbera, Cabernet Franc, Gamay, Nebbiolo, Shiraz, Petit Verdot, Pinotage, Pinot Noir, Tempranillo, Vionier and Zinfandel. Recently – Malbec.
Tänapäeval toodetakse Iisraeli veini suurepärasest viinamarjasortide valikust. Osa neist on koššer, osa ei ole. Selleks, et vein oleks koššer, tuleb silmas pidada mõningaid tingimusi:
1. uute viinapuude marju tohib kasutada alles neljandal aastal istutamisest alates.
2. viinapuude vahele ei tohi istutada muid puu- või köögivilju.
3. kasutatavad põllutööriistad peavad puhtad olema
Carmel viinamarjaistandus
Selle piirkonna loomisele pani aluse parun Edmond de Rotschild. Esimene istandus asutati 1882.aastal Rishonis ja teine 1890.aastal Zichton Jaacovis. Rotschild saatis ka oma tuttavad spetsialistid noori veiniistandusi nõustama. 1896.aastal esitleti Berliini rahvusvahelisel näitusel esimesi veine Rishonist. Aasta hiljem samalaadsel üritusel Hamburgis. 1900.aastal võideti Pariisi maailmanäitusel juba esimene kuldmedal. Alates 1957.aastast, mil istandused said täielikult kooperatiivseks, tuntakse neid Carmeli istanduste nime all. Huvitav on fakt, et selles istanduses on töötanud ka mõned Iisraeli peaministrid, sealhulgas riigi esimene peaminister David Ben-Gurion.
1970ndatel ja 1980ndatel oli Carmeli veinikeldris põhirõhk suurepärastel viinamarjasortidel. Veini kvaliteedi parandamiseks loodi rahvusvaheliselt koolitatud veinimeistritest Carmeli võitjate meeskond. Zichron Jaakovis ja Daltoni piirkonnas Põhja-Iisraelis avati kaasaegsed veinikeldrid. Lisaks traditsioonilistele sarjadele toodeti uusi Premium-veine. Tänapäeval toodab Carmeli veinikelder 15 miljonit pudelit aastas, millest 25% imporditakse. Carmel on endiselt Iisraeli suurim veinikelder, kattes ligi 50% riigi veiniturust. 2000.aastal loodi Carmeli veinikeldri juurde väike ja hea mainega Yatiri kelder, mis säilitas professionaalse iseseisvuse.
Yatiri veinikelder
Yatiri piirkond asub Surnu mere lähedal ning on ajalooliselt tuntud veinitootmise alana. Seda tõendavad arheoloogilised leiud umbes 2500 a. tagusest ajast.
Yatiri veinikeldri rajasid, nagu juba öeldud, Carmeli inimesed. Yatiri kelder on rajatud viinamarjaaedadele väga lähedale ning on üks moodsamaid kogu maal.
Veinimeistrite juht on Hr Eran Goldwasser, kes on kogemusi omandanud Lääne-Austraalia veinikeldris töötades. Hr Goldwasser esindab Iisraeli veinimeistrite uut generatsiooni – noor, edumeelne ja teadmishimuline.
Iisraeli veinid on saadaval Tallinnas juudi sünagoogis asuvas kaupluses ning koššer-restoranis „Moses”.