“See, et geid võivad oma kooselu registreerida, ei muuda erisoost isikute vahelist abielu vähemväärtuslikuks. Perekond ei ole ammu enam mehest, naisest ja kahest lapsest koosnev kooselu vorm. Nii nagu perekonnaks võib lugeda üksikema ja ta last või adopteeritud lastega kodu, võib selleks pidada ka samast soost isikute kooselu,” räägib Reimo Mets Ohmygossip.ee’le.

Reimo Mets, mida põnevat meenutaksite eelmisest aastast?
Augusti alguses kohtusin Pärnus oma tänase elukaaslasega, kes oli otsustanud kolida elama Kanadasse, kuna elas nn kaksikelu – oli kapis ja ei olnud see, kes ta tegelikult on. Kuna meie vahel tekkis side ja vastastikune armastus siis ma sõitsin talle Kanadasse järele ja tõin ta koju tagasi. Kokku sai ta Kanadas olla vist ühe kuu. Eestisse naastes tutvusin tema vanematega ning loomulikult on vanemad õnnelikud, et laps on kodus tagasi – olenemata sellest, et ta ütles neile ka seda et on gei. Valedes elamine ei ole minu elustiil ja ma julgustasin asjadest rääkima selliselt nagu asjalood on. Pärast seda olengi põhiliselt tegelenud oma uue elukaaslase nautimise, koduloomise ja sisustamise ning muidugi ka tööga.

Kuidas teile tundub, kas meie ühiskond on muutunud geide vastu sallivamaks?
Mingil määral kindlasti, kuid mitte hüppeliselt. Kahjuks on takistavaks jõuks endiselt paljude eestlaste nõukogude propaganda poolt piiratud arusaam seksuaalsusest. Loodan, et mida enam võtab ühiskonnas ja riigi valitsemisel võimu noorem generatsioon, kes on kaasaegsema ning liberaalsema mõttemaailmaga, seda kiiremini kasvab ka sallivus.

Kuidas kommenteeriksite seda Petitsiooni, mida seksuaalvähemuste vastu levitati?
See oli absoluutne rumalus, mis väljendas järjekordselt inimeste suutmatust aktsepteerida tõsiasja, et see maailm ja ühiskond, kus me elame, ei ole must ja valge. See, et geid võivad oma kooselu registreerida, ei muuda erisoost isikute vahelist abielu vähemväärtuslikuks. Perekond ei ole ammu enam mehest, naisest ja kahest lapsest koosnev kooselu vorm. Nii nagu perekonnaks võib lugeda üksikema ja ta last või adopteeritud lastega kodu, võib selleks pidada ka samast soost isikute kooselu. Perekonda ei määra sugu ja veresuhted, vaid hoolivus ja armastus, mis selle liikmete vahel valitsevad. Mul on mõnevõrra piinlik, et sellise kampaania raames, mille ka president Toomas Henrik Ilves hukka mõistis õhutatakse vihkamist oma väikeses riigis üksteise vastu. See kampaania maksis tõenäoliselt enam kui 50000 eurot ja pärast kampaaniat koguti veel raha inimestelt annetustena nn perekonna kaitsmise egiidi all, millel ei ole perekonnaga tegelikkuses mingit siduvust peale sõnade. See on inimeste ära kasutamine ja äriprojekt ning mul on kahju, et inimesed on nii lihtsameelsed. Läbi avaliku elu tegelaste mõjutatakse ja kuritarvitatakse inimesi lihtsalt julmalt ära. Minu jaoks võrdus see propaganda natsi Saksamaa propagandaga, kus samamoodi õhutati vaenu juutide vastu – alguses sõnadega pärast tegudega. Piinlik oli 2013 aastal sellist jura lugeda ja näha ning ääretult kitsarinnalist mõttemaalima kohata demokraatlikus riigis. Minu jaoks on demokraatia see kus vähemuste õigused on kaitstud mitte allutatud enamuse tahtele. Kui me sellest printsipiaalsest erinevusest hakkame aru saama, siis on põhjust edasi arutada teemal demokraatia.

Mis põhjusel homoparaadid Tallinnas lõpetati?
Homoparaadi pole Eestis korraldatud 2007 aastast, kuid on korraldatud festivali, mis on samaväärne sõnumi edastus kuid mis ei ole meediakajastuseni kahjuks väga jõudnud. Homoparaadi suhtes oli ühiskonna vastukaja negatiivne ja isiklikult olen seisukohal, et heaga saab alati rohkem ära teha kui sunniviisiliselt. Ma ei ütle et homoparaade pole vaja – kindlasti on neil oma koht ja eesmärk, kuid Eestis on võimalik sõnumit edastada ka läbi festivali ja kui festival kasvab sedavõrd suureks massiürituseks nagu on laulupidu või rock kontsert, siis ma olen kindel, et inimestel on täiesti kama kaks, kas see on gei festival või mitte — peaasi et oleks lõbus, hea muusika ja ilus ilm. See, et paraad või festival toimub muusika saatel ja on kirev ning elurõõmus, on eesmärgil pakkuda lõbu ja meelelahutust nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Pole mõtet matuserongkäiku teha. Millegipärast ma ei usu, et kui heterod hakkaksid oma rongkäike korraldama, et läbivaks teemaks oleks nunna- ja mungarüüd ning orelimuusika. Ja kui ongi, siis tunnen neile kaasa ja olen õnnelik selle üle, et olen loodud inimesena, kes suudab täisrindel elu nautida. Meil on ühiskonnas palju erinevaid paraade – kaitseväe paraad, laulupeo rongkäik, kepikõnnid jne. Geid ei võitle nende paraadide vastu vaid marsivad ka antud paraadidel. Miks ei võiks heterod marssida gei paraadil nagu seda tehakse Stockholmis, New Yorgis või Berliinis. Kui ei julge ja on kartus sildistatud saada, siis on põhjust peeglisse vaadata.

Kas seksuaalvähemuste tarvis on plaanis sel aastal mõni suurem üritus Tallinnas?
Ka sel aastal toimub LGBTQ inimestele mõeldud avalik festival Tallinnas.

Kui palju on Tallinnas seksuaalvähemustele mõeldud baare või muid kooskäimise kohti ja kus need asuvad?
Kahjuks pärast „Angeli“ sulgemist ei ole Tallinnasse loodud samal tasemel kohta. Olemasolevatest kohtadest on endiselt olemas X Baar – Tatari tn 1 aadressil ja G –Punkt samuti Tatari tn. Rohkem rahvast on loomulikult nädalalõpus reedel ja laupäeval. Soovitan kindlasti külastada mõlemat kohta, et aru saada ja näha oma silmaga kes need geid siis ikka on – uskuge me oleme samasugused lihast ja luust nagu kõik inimesed.

Sel aastal on valimised Europarlamenti. Kas teil pole plaanis kandideerida sinna ning kes meie poliitikutest võiksid pääseda sinna rahva valikul?
Ausalt öelda ei ole sellele mõelnud. Hetkel veel olen oma energia suunanud pigem Eesti geide elu parendamisele ning nende õiguste eest seismisele kodumaal. Kui kooselu seadus saab Riigikogu poolt tehtud siis võin ma rahulikult surra – olen siis oma elutöö sisuliselt teinud. See saaga ei ole kerge olnud kuid ma olen võitleja tüüp ja allaandmine ei ole mulle loomupärane. Kõigepealt tuleb oma kodu korda teha ning alles siis üle aia piiluda.

Milline on teie lemmikvärv ja kas te riietate ennast ka vastavalt sellele?
Minu lemmikvärviks on kõik vikerkaare värvid, oleks vist poliitiliselt korrektne öelda, kuid tegelikult üht kindlat värvi ei eelista. Mida ma küll proovin vältida, on käia üleni mustas või valges riietuses. See on igav.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ja käesoleva aasta esimeseks pooleks?
Plaanis oli minna mitmenädalasele pulmareisile, kuid kuna Eesti riik minu ja minu elukaaslase kooselu ei olnud nõus registreerima, siis tuleb plaanid ümber teha ja minna lihtsalt reisile. Samas tööalaselt proovin ma seista kõigi võrdse kohtlemise eest ja teen selleks kõikvõimaliku, et kooselu seadus saaks Eestis ükskord vastu võetud. Kindlasti käin selle aasta esimeses pooles Londonis, Viinis, Berliinis ja Poolas ning aasta teises pooles Lauri Leesiga Prantsusmaal ning teiste heade sõpradega Ungaris.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Jah, olen leidnud inimese kes teeb mind väga õnnelikuks ning keda väga armastan. Armastus on armastus ning loodan südamest, et ka
eestlased suudavad selle mõttega kiirelt harjuda ning liikuda arenenuma ühiskonna suunas, kus kõigil on hea elada, sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist – ühiskond peabki kirev olema ja mida kirevam ta on seda toredam on ka selle kõigil liikmetel. Keegi ei palu kedagi armastada vaid aktsepteerige inimesi sellistena nagu nad on, see on meie elu ja sellised me oleme, see ei ole meie valik olnud vaid see on nii sajandeid olnud ja jääb ka edaspidi olema selline. Homoseksuaalsus ei ole haigus või vaimupuue vaid täiesti tavapärane nähtus, millele ei osata selgitusi anda. Samamoodi on üks inimene valge, teine pruun ja kolmas kollaka nahavärvusega – geneetiliselt on kõik ühtemoodi inimesed. Lõpetada tuleks see homode sildiistamine ja ründamine, et homod suruvad ühiskonnale oma seksuaalsust peale. Geid ei ole need kes räägivad kuidas nad koos elavad ja mida nad oma magamistoas teevad, sellest räägivad heterod kollase ajakirjanduse veergudel. Asjadest tulebki rääkida, sest kui ei räägita, siis probleem süveneb mitte ei kao iseenesest ära. Kui üks noor inimene teeb selle tõttu enesetapu, et tema isa või ema on homofoob ja ta kardab oma vanemate ees kapist välja tulla, siis ma leian, et vanemad on selles ise teadlikult süüdi. Ükski oma last armastav lapsevanem ei salga oma last seetõttu, et ta on gei ja kui ta seda teebki, siis järelikult ta ei armastanud oma last.