Toidupanga asutaja ning juht Piet Boerefijn on rahvuselt hollandlane, kes on juba 19-aastat Eestis elanud ning siinses sotsiaalabisüsteemis olulist lüli mänginud. “200 000 inimest Eestis elab vaesuses ja neil ei ole võimalust osta piisavalt või tervislikku toitu. Samal ajal paljud ettevõtted ja eraisikud viskavad ära umbes 200 000 tonni toitu aastas. Kas see pole absurdne?” räägib Boerefijn Ohmygossip.ee’le.
SA Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill töötaja Piet Boerefijn, millal teie firma loodi ning millega te tegelete täpsemalt?
Meie fond alustas tegevust Eestis 1992. aastal. Alates sellest ajast oleme toetanud üle 1000 projekti, mis on abistanud lapsi, eakaid, puudega ja/või puuduses elavaid inimesi. Rahaline abi on tulnud 35-st Hollandi erafondist.
Millal loodi Eestis Toidupank ning kes toiduabi saavad?
Eesti Toidupank loodi 2010. aasta märtsis. Toiduabi antakse vaesuses elavatele peredele, kes valitakse üldjuhul välja kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna abiga.
Mitu toidupakki jõulukingitusteks kokku pandi?
Tegime ligi 2700 toidupakki vaesuses elavatele peredele. Lisaks sellele me samuti saatsime toitu laste ja puuduses olevate inimeste jõulupidudele.
Kas lastekodud ja noortekodud saavad ka teie kaudu jõulupakke?
Eesti-Hollandi Heategevusfond on aastate vältel aidanud paljusid Eesti lastekodusid. Praegusel hetkel on lastel lastekodudes juba palju parem elu kui lastel vaestes peredes. Sellepärast me ei saada toitu laste- ja noortekodudesse, vaid püüame aidata just peresid.
ETV saade “Jõulutunnel” kogus sel aastal raha Toidupanga tegevuse toetamiseks. Kuidas te seda kommenteeriksite?
See, et „Jõulutunnel“ sellel aastal Toidupanga toetamise kasuks otsustas, on meie jaoks täielik jõulukingitus – see ei tähenda mitte ainult rahalist toetus, vaid ka suurepärast võimalust täpsemalt näidata ja lahti rääkida süsteem, mille alusel toidupangad toimetavad. Tahame, et kõik inimesed saaksid täpselt aru, mida, miks ja kuidas me teeme. Meil on tänaseks üle Eesti 11 toidupanka, mis jagavad nädalas laiali umbes 1700 toiduabipakki. Siiski on täpset pakkide arvu raske öelda, sest väga suur hulk toidukaupa jaotatakse teiste heategevusorganisatsioonide abil (ilma eelneva pakendamata), nt sotsiaalmajad ja supiköögid. Enamus toidupanga tööd tehakse ära vabatahtlike poolt, isegi toidupankade kohalikud koordinaatorid on sageli vabatahtlikud ja teevad seda oma põhitöö kõrvalt (näiteks Haapsalu ja Jõhvi). Seega on üsna ilmne, et „Jõulutunneli“ abil kogutud summa aitab oluliselt kõiki Eesti toidupanku, eriti väikemates linnades tegutsevaid toidupanku, kus pidevalt on küsimus, et kas järgmisel kuul on ressursse, et tegutseda või mitte.
Kas Toidupank saab toitu ainult linnades asuvatest kaubamajadest, või ka maakauplustest?
Maakauplused ei anna väga palju sellepärast, et seal on vähe ülejääki. Küll aga annavad meile kaupa vahel talunikud ja maainimesed (erasikud), näiteks kartuleid, õunu, tomateid jms. Toidupank on toidu päästmise organisatsioon. Põhiline kaup, mida ümber jagada vaesuses elavatele peredele, tuleb igapäevaselt suuri toidukoguseid käitlevatel ettevõtetelt, nagu kauplused, hulgimüügiettevõtted ja toidutootjad. Igapäevane koostöö on ennekõike kauplustega, kus igal õhtul kriitilisele kuupäevale lähenev kaup kokku kogutakse. Korporatiivsed kokkulepped on meil seni olnud Prismade ja Rimidega, hetkel oleme ette valmistamas ka koostöölepingut ETK võrgustiku ja ABC Marketiga. Samas teevad kohalikud väiksemad toidupangad tänuväärset koostööd ka muude kauplusekettidega, sest üldjuhul sõltub palju just konkreetse kaupluse juhatajast – kas visatakse veel kasutuskõlblik toit prügikasti või siis antakse hoopis kohalikule toidupangale edasijagamiseks. Heameelt teeb see, et järjest enam ettevõtteid on valmis koostööks. Meie pakume omalt poolt vastu kiiret ja professionaalset teenust. Lihtne ja ilus.
Kas välismaalt, näiteks Hollandist saabub ka Eestile toiduabi?
Hollandist mitte, küll aga oleme saanud partnerite kaudu toidukaupa Norrast ja Rootsist. Toidupanga loogika on tegelikult väga lokaalne loogika – transport pikkade vahemaade taha on kallis ja heategevusorganisatsioonina elame me pidevas kokkuhoiurežiimis.
Kui palju on teie firmas organisatsioonis töötajaid?
4 töötajat.
Millised on peamised rõõmud ja mured teie töös?
Rõõmud: Oma igapäevase tööga saame aidata kaasa toidu raiskamise vähendamisele Eestis, ning – mis peaaegu veelgi olulisem – päästetud toidukaupa laiali jagades on meil võimalik aidata väga paljusid peresid, kes elavad allpool toimetulekupiiri.
Mured: Alati pole olnud lihtne veenda suuri ettevõtteid tegema seda väikest lisaliigutust ja Toidupangaga koostööd alustama. Kui koostöö juba toimib, on see osa rutiinist ja laabub viperusteta. Meie töö on leida piisavalt toitu, aga toidu leidmisest palju-palju keerulisem on leida piisavalt rahalisi ressursse, et hoida käigus autod, tasuda ladude rendi eest jms. Kulusid tekib paratamatult ka teavitustööga seoses ning loomulikult peavad mõned inimesed siiski ka selle töö eest palka saama. Meie projektipõhises maailmas on MTÜde jaoks lihtsalt oma hea töö tegemine vahel kõige keerulisem, sest selleks ei paku üldjuhul toetust ükski fond. Riik meid ei toeta, mõned kohalikud omavalitsused aitavad, kuid seda kas väga väheses ulatuses või mitterahaliselt (nt ladu).
Vaesus Eestis on väga suur probleem ja ebavõrdsus ainult kasvab. On valus vaadata probleeme, meeleheidet ja nälga paljudes peredes.
Kas te ise elate Eestis ja milline on teie rahvus?
Jah, ma elan Eestis juba 19 aastat. Ma olen hollandlane.
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
200 000 inimest Eestis elab vaesuses ja neil ei ole võimalust osta piisavalt või tervislikku toitu. Samal ajal paljud ettevõtted ja eraisikud viskavad ära umbes 200 000 tonni toitu aastas. Kas see pole absurdne? Minu soov oleks, et palju rohkem firmasid võiksid annetada toitu Toidupangale, selle asemel, et seda ära visata.
____________________________
Pieter Boerefijn (sündinud 1963) on hollandi päritolu Eesti ühiskonnategelane ja humanitaarabi vahendaja. Eestis rajas ta Toidupanga, mis jagab vähekindlustatud inimestele toitu. Boerefijn pärineb Woerdeni linnast Kesk-Hollandis ja on õppinud Utrechti Ülikoolis geograafiat. Ta alustas tegevust Eestis Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa fondide ühenduse (mittetulundusorganisatsioon Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondid, 2005. aastast SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill) esindajana.
Tunnustused
2008. aastal anti Piet Boerefijnile Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (seeria 600).
2009 sai ta Hollandi Oranje-Nassau ordeni.
2010 pälvis Boerefijn aasta kodaniku aunimetuse
____________________________
Ohmygossip kutsub üles: Alusta aastat heateoga & aita kaasa!
Toidupanga tegevusele kaasa aitamiseks on palju erinevaid võimalusi nii üksikisiku kui ka ettevõtt
ena:
1. Tehes vabatahtlikuna Toidupangas tööd.
2. Annetades toiduaineid.
3. Annetades vajalikke vahendeid – laomööblit, kaste, transpordivahendeid jms.
4. Annetades raha ülekandega või helistades annetustelefonidele.
5. Korraldades oma ettevõttes toidukogumisürituse Toidupanga toetuseks.
6. Levitades infot Toidupanga tegevuse ja toetusvõimaluste kohta oma organisatsioonis või tutvusringkonnas.
7. Algatades Toidupanga tegevuse oma kodukohas.
Vaata lisa: http://www.toidupank.ee