Eelmise aasta jooksul lapsendati Eestis kokku 181 last, ligi pooled neist lapsendati vanema abikaasa poolt. Vanema abikaasa poolt lapsendati 85 last ning välisriigi kodanike poolt lapsendati mullu 28 last, teatas sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Oma Pere korraldatud konverentsil arutati eile vanemliku hoolitsuseta jäänud laste erinevate asendushoolduse võimaluste üle. Samuti mõtiskleti, kuidas jõuda tulevikus olukorrani, kus asenduskodu asemel oleks lapse jaoks rohkem alternatiivseid võimalusi.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhmi sõnul pole vaid tegemist ühiskonnas oluliste ja tundlike teemadega.
„Läbi aegade on ka lapse enda roll ja staatus väga palju muutunud ning temast on saanud osaleja ja partner. Otsustuste tegemisel võetakse arvesse lapse huvisid ning oluline on dialoog mitte ainult organisatsioonide ja teiste osapoolte, vaid ka lapse endaga,” ütles Puhm.
„Lapse huvides on see, et ta saaks kasvada peres. Kui see mingil põhjusel võimalik pole, siis vajab laps asendusvanemaid, et ta saaks kasvada võimalikult koduses, turvalises ja perekeskses õhkkonnas. Asenduskodu on meie hinnangul viimane valik, kuhu laps peab sattuma,” lisas Puhm.
Perekonnas hooldusel olevate laste arv näitab viimastel aastatel langustrendi. Seetõttu oli üheks oluliseks aruteluteemaks, kuidas peresid motiveerida võtma oma perre hooldust vajavaid lapsi kasvama. Teemaks oli ka asenduskodus kasvanud laste toetamine peale täiskasvanuks saamist.