“Musta aastast aastasse kanda ei soovita, must värv blokeerib energiaid. Antud juhul peab selle kandja endaga kõvasti tööd tegema, et ta energia-auku ei kukuks,” räägib Margit Peterson Ohmygossip.ee’le.

Margit Peterson, mida põnevat tooksite välja peagi lõppevast aastast?
Tere! Sellel aastal nägi ilmavalgust minu kolmas luuleraamat “Veerekese Pääl,” mis kõneleb eluäärtel kõndimisest ja selles raamatus on luulet ka minu maailma romantilise külje pealt.Raamat nägi ilmavalgust tänu “Hooandja”- ja sõprade toetusele. Illustreeris pärnakas Hanna Aleksandra Soobik, küljendas Vallo Hallik, toimetas Margit- Mariann Koppel, kaanefotod kujundas ja tegi (ja kõikide mu kolme raamatu kaanefotod on tema kogust) Eimar Kull ja näofoto Urmas Luik. Välja andis “Hea Tegu” kirjastus. Ka tõmbasin otsad kokku oma debüütromaanil “Segavereline,” mille loodan 2014 aastal trükki saada. Hetkel käib toimetamine ja illustreerimine. Samas on veel päris mitme raamatu käsikirjad koos. Ühe luuleraamatu käsikiri on kirjastuses JI, mis peaks ka kevadel ilmuma. Ka kahe lasteraamatu käsikirjad on kood, vaja vaid illustraatorile toimetada. Peagi ilmub üle-Eestiline ühisluuleraamat ESA ehk “Elavate Surnute Antoloogia;” kus on ma minu 8 teemasse kirjutatud luuletust sees. Selle annab välja taas “JI kirjastus.” See on esimene ühikogumik mis sai kokku pandud Sven Kivisildniku poolt minu loodud facebooki klubis “Ahjusoe Luule,” kus Sven Kivisildnik ja Margo Vaino teevad lisaks luuletamisele ka administraatori tööd. Sellest klubist on ilmunud nii mõnigi raamat veel mis edetabeleid vallutab, ka eelpool nimetatud autoritelt. Homme (17.12.2013.a) sõidan Tallinna Gunnar Grapsi eluloo raamatu “Tühjad Pihud” esitlusele. Selle toimetasid Margo Vaino ja Jaak Urmet. Ka mina aitasin mõne dokumendiga kaasa, näiteks “GGG klubi” piletiga, mis tegutses Rakveres, eesotsas Harri Piilbaumiga. Ka esitleb seal oma kahte ahjusooja raamatut Margo Vaino. Sellest saab aasta tippsündmus!

Milline on teie lemmikvärv ja kas riietate end vastavalt sellele?
Lemmikvärv on mul türkiissinine. Kannan sellevärvilist sõrmust, ehtsa türkiiskiviga. Aga endale meeldib kanda puna-musta riietust, sellist pungivärvilist. Ja sellest sügisest kannan rastabaretti peas, oma heegeldatud rastabaretti, mille põhivärvideks on punana, roheline, kollane ja must. Üldiselt mulle meelivad kõik värvid ja riietun vastavalt meeleolule. Musta aastast aastasse kanda ei soovita, must värv blokeerib energiaid. Antud juhul peab selle kandja endaga kõvasti tööd tegema, et ta energia-auku ei kukuks.

Kas teil on olemas ka oma lemmiksöök ning ehk annaksite mõne hea toidu tegemise retsepti?
Olen tüüpiline eestlane kes armastab hapukapsast ja verivorsti. Üldiselt ka vürtsikaid toite. Magus pole minujaoks oluline. Kui tuleb vahel harva isu peale, söön peotäie komme ja võin mitu kuud ilma magusata elada. Ilmselt on mul seda energiat niigi, kuna inimene kes magusata ei saa, on tihtilugu energiavaeguses. Kama on see mille järgi aegajalt isu tekib, mitte tänapäeval moodsa müsli järgi. Seda osakab vast lugeja ise valmistada. Kadunud ämma tehtud kook, mille koguseid ma siin ei nimeta, kuna ma ei tee ühtegi kooki retsepti järgi, aga maitsev on ta väga. Komponendid on: hapu piim( keefir), sooda, sool, suhkur, kakao, jahu, veidi õli, kohvi (parem kui on lahustav) ja kaneel. Segad need ühtlaseks paksuks massiks ja paned ahju. Isegi muna pole vaja. Proovige!

Kas te ostate omale seened ja marjad turult või käite ise metsas ja kasvatate kodus neid?
Kodus ei kasvata juba aastaid. Kui kunagi maal elasin, siis kasvatasin. Käin hea meelega metsas seenel. Olen saanud sõprade ja tuttavate käest puuvilju, millest moosi või kompotti keeta. Turult osta on liiga kallis. Aga seenelkäik on mu lemmik. Maalapsena elasin lausa metsas ja käisin kivihunnikutes vaarikaid korjamas.

Kuidas ja kus te veedate oma jõulupühad ja aastavahetuse?
Ilmselt jagan ennast kahe kodu vahet jõulude ajal, nagu seda olen aastaid teinud. Koos kahe pojaga ja siis ühe armsa inimese seltskonnas. Inimese, kes on juba üle 8 aasta olnud mu muusa, nii luule, kui proosa kirjutamisel. Temale olen pühendanud oma suurema hulga luuletusi. Aastavahetuse olen samuti koos kallima inimesega.

Kas järgmise aasta esimeseks pooleks on teil juba plaanid tehtud?
Plaane on palju. Ootan huviga raamatu toimetamise ja illustreerimise ära ja siis edasi… 22. veebruaril toimub Pärnus, Kuninga 36, Gruusia restoranis “Kolhethi” taas Pärnu Kirjandusõhtu, kus autorid oma raamatuid tutvustavad või endast räägivad. Sellest hooajast toimuvad need nüüd “Kolhethis” ja antud kirjandusõhtu jääb Gruusia päevade raamesse. Siinkohal tahan tänusõnad ütelda ühele armsale inimesele, restorani omanikule Andri Arulale, kes neid seal täiesti tasuta korraldada võimaldab ja ise ka kaasa tuleb. Eelmisel korral esitles oma novelli, mis puges rahva südameisse. Ja armas baaridaam Melanie Tali on ka loomeinimene, mängib sekka suupilli. Kui kelleligi on huvi oma ahjusooja raamatut sellel ajal Pärnus esitleda, võtku minuga ühendust facebooki kaudu, veel on võimalik. Kirjastus “Hea Tegu” korraldas ühe luulekonkursi, teen seal žüritööd, kuid hetkel on kiired ajad ja pean selle (pooleli oleva) tööga veel sellel aastal ühele poole saama, lubasin endale. Algatasin uue raamatu “Pärnu Kirjarahva Antoloogia 2” ehk PKA 2 kokku panemist, kus avaldatakse 14-16 Pärnu ja Pärnumaa autori loomingut. Ka PKA3 nimekirja panen juba kokku. Viimasel ajal kirjutan palju novelle ja juba klõpsin ka novellikogumiku käsikirja kokku. Ideid on, tahtejõudu on, lähen edasi!

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Inimesed, märgake enda ümber teisi inimesi! Ärge peljake iial abivajajale kätt ulatada! Neelake see jonn ja uhkus alla ja te näete ja tunnete kuidas teisi aidates täitute valguseenergiaga!