Näitleja Hele Kõrve räägib, et kohati tundub talle, et teater muutub liiga rusuvaks ja šokeerivaks.
“Kas päris kõike on vaja publikule näidata,” küsib ta ajakirjas Eesti Naine retooriliselt. “Ühelt poolt küsin, kas on vaja näidata depressiivset teatrit, aga samas võiksin proovida mängida inimest, kes on sattunud elu hammasrataste vahele.”
Ta lisab, et on taolist maailma ka ise kõrvalt näinud. “Kahjuks on mu ümbruskonnas väga paljude päästerõngaks alkohol, ja mitte ainult. Inimesed ei oska rattalt maha hüpata: endale võetakse nii palju töid, et nende ärategemiseks valjatakse veidi “turgutust”.”