“Kallid Eestimaa lihtsad inimesed! Te olete väga kallid. Isegi siis kui väsimus ja tüdimus roiutab, ei väsi ma imetlemast neid lihtsaid inimesi, kes kangekaelselt üritavad elama jääda siin maal, kus ollakse head vaid võõrastele ja mitte omadele. Kummardun teie ees maani,” räägib Mare Liiger Ohmygossip.ee’le.

Mare Liiger, kuidas on möödunud teil käesolev aasta siiani, mida põnevat olete teinud?
2013 aasta on suurte projektide aasta. Kevadel õpetasime Haabersti ja Mustamäe lapsi – kokku oma tuhatkond. Viimane projekt oli just selline nagu me oma mõtetes oleme ta komponeerinud. Oli kindel teadmine, et meie maalitud pildil ei olnud midagi valesti. Lasteaiaõpetajad vist esmakordselt mõistsid, mida ja miks me teeme ja kuidas esmaabikoolitus lastele võib olla riskikäitumise preventsioon ja alternatiivse elumudeli pakkumine. Kolmas koolituspäev õpetajatele tasus ennast täiega ära. Üllatuslikult hakkas toimima ka üleskutse – kingi väikestele elupäästjatele kaisukaru. Asja mõte oli, et täiesti tundmatud eestimaalased valmistaksid või ostaksid kaisukaru, kallistaksid seda tugevasti ja kirjutaksid tundmatule 5-6 aastasele lapsele, kes on otsustanud saada Heaks Inimeseks, oma läkituse ja riputaksid selle karule kaela. No neid karusid oli meil vaja sadu ja nii oli üsna suur kõhklus, kas ettevõtmine õnnestub. Tulid karukesed! Võrumaa naised, Austraalia eestlased, tundmatud Eestimaa memmed ja emad, isegi koolilapsed. Karukesed maandusid projektiga hõlmatud lasteaedadesse, trügisid Mustamäe Linnaosa Valitsuse infoletti, koputasid meie kodu ustele. Nüüd on meil olemas karudest „seeme“ paari päeva pärast algavale uuele projektile. Sedapuhku haarab see Nõmme lasteaedade lapsi. 3-4 kuud tõsist tegemist ja kolmas Hea Inimese Gala sel aastal, Taas on vaja sponsoreid, abilisi ja ehk on seekord meie tegemisi jälgimas ka väliskülalised. See on aasta kaunim pool.

Paraku on tänavune aasta ka nn tõeaasta. Minu maailm kukkus kildudeks mõni päev pärast Mustamäe projekti lõppu. Siis teatas meie otsene ülemus, et valitsus on otsustanud oluliselt parandada elanikkonnale antavat kiirabiteenust ja seetõttu ei vajata alates jaanuar 2014.a enam arste kiirabis. Eks see kõik oli aimatav juba aastaid, aga ikka oli mingi lootus, et keegi tervishoiupoliitikutest avastaks, et erinevalt muust Euroopast on Eestis hajaasustus või annaks südametunnistus märku, et ka need metsade vahel elavad ja autot mitteomavad inimesed vajaksid kasvõi hüpoteetilist õigust arstiabile. See oli asjatu lootus. Ei olnud eelmistel aastatel võimeline kodumaalt lahkuma. Nii palju on minus maavillast ja kadakast kangust. Nüüd siis saabus tõehetk. Pakutav töövariant ei sobi tõekspidamistega, sest annan endale selgelt aru, et meeletus ülekoormuses ei ole võimalik panna absoluutselt õigeid diagnoose ja seega võivad valeotsused saada haigetele saatuslikuks. Ma ei õppinud arstiks selleks, et inimest kahjustada vaid aidata. Ilmselt on tegemist lihtsalt individuaalse võimetusega. Asemele on astumas igati võimekad ning kompetentsed jõud, sest ühes viimses usutluses väitis meie pr President, et tema huvialaks ja kireks on erakorraline meditsiin. Seega, residentuuris haarab ta härjal sarvist ning näitab oma tõelist talenti EMO-s tegutsedes. Õnneks ei ole asendamatuid inimesi. Praeguseks on mulle kohale jõudnud, et tervishoiupoliitikud võtavad ära selle, mis on eestlasele kõige kallim – minu isamaa. Aeglaselt ja valusalt käib see juurte katkiraiumine. Olin sunnitud sotsiaalhoolkande asutusse saatma oma töökaaslase, kes aastaid minu juures hooldada oli, kuna tema pojal oli oma elu. Lõpetan autoliisingu, vaikselt tõmban kokku „kassindust“. Kordan ning õpin juurde soome keelt, aga nüüd koos abikaasaga, uuendan dokumente.

Milline on teie lemmikvärv ja kas te riietate ka end vastavalt sellele?
Minu tänavuaastane lemmikvärv on must. Seda ma põhiliselt kannan. Momendil on see ainus värv mis haakub meeleoluga.

Milline on teie lemmiktoit suvel ja ehk on teil anda mõni hea toiduretsept?

Lemmik on grillitud šampinjonid, sinihallitusjuustuga. Saaremaalt saab suitsulesta, see on mahlane ja mitte ülearu soolane. Viimasel ajal olen proovinud suitsutada lesta ka oma grill- ja suitsuahjus. Täitsa hea tuli välja.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ja sügisel?
Teha väga hästi Nõmme lasteprojekt. Õppida keelt, tõmmata tasapisi otsi kokku. Kõige olulisem aga – üritan ellu jääda. Seegi on suur asi. Lähipäevadel suri 31 aastane kiirabimeedik. Taas ületöötamine ja läbipõlemine oli üheks põhjuseks. Alles mõni kuu tagasi tahtis ta anda lahkumisavalduse, ei näinud enam perspektiivi. Siis veendi ta ümber, kahjuks õnnestunult…

Sügisel on kohalikud valimised. Mida te valimistest arvate ja kas pole olnud soovi ka endal kandideerida?

Mis neist valimistest ikka arvata. Mina valin kõikidest halbadest mulle vähem halvema variandi. Valima tuleb aga minna, sest halva valitsuse valivad need head, kes valimas ei käi. Mõni erakond lubab meil oma projekte teha. Ehk saab edaspidigi teha. Pool aega ju esialgu ikka siin, ka uuel aastal. Ise kandideerimine on ilmselt välistatud. Need erakonnad, kellega maailmavaateliselt suhelda saaks, armastavad mind samapalju kui ussi aia all. Tänavu kevadel saatis meie peasponsor, ikka tõsine tegija meelelahutuse turul, meie kontaktid ühe erakonna esimehele ja soovitas neil otsida meiega kontakti. Noh, kõik peaks ju sõnades ühtima, hoolimine põhiväärtusena jne. Tulemus? Null, loomulikult. Eks olen kibeda väljaütlemisega ja ilmselt tabavad tõelised tegijad, et ma mingil tingimusel ei ole nõus enamust ajarakkudest erakonna seifi talletama ja naerunäoga käsi plaksutama. Milleks selline tülikas tegelane? Teatavate erakondade inimestega ei ole ma aga nõus isegi ühes ruumis pikalt viibima. Kõike võib mõista. Ahnust, egoismi, onupojapoliitikat. Inimene kipub olema oma loomuses paheline, eriti kui võim kaela kukub, aga külma kõhuga luua mehhanismid, mis plaanipäraselt küüditavad põlisrahva oma kodumaalt. Seda ma ei mõista ega soovigi mõista. Paraku ei suuda ka andestada.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?

Kallid Eestimaa lihtsad inimesed! Te olete väga kallid. Isegi siis kui väsimus ja tüdimus roiutab, ei väsi ma imetlemast neid lihtsaid inimesi, kes kangekaelselt üritavad elama jääda siin maal, kus ollakse head vaid võõrastele ja mitte omadele. Kummardun teie ees maani.