”Me kahetseme elus enamasti asju, mida me tegemata jätsime ja mitte seda, mida me tegime. Ma arvan, et kõige raskem osa on enda peas olevatest piiridest ja eelarvamustest. Vähemalt minu jaoks on see kõige raskem osa olnud. Elame vaid korra. Tuleb anda endast pari,“ räägib lauluga ”Ingel mu kõrval“ tuntuks saanud Mia.
Millised olid teie unistused nooremana?
Nooremana.. Mäletan, et päris lapsena unistasin lauljaks saamisest. Üks hetk tegin endale selgeks, et see pole piisavalt tõsiseltvõetav või turvaline amet ja elatusallikas. Olin ka üsna häbelik laps, ei julgenudki väga laulda. Alles teismeeas hakkasin tõsisemalt uuesti mõtlema selle peale.
Kuidas möödus teie lapsepõlv?
Lapsepõlv möödus väga huvitavalt.
Kuidas jõudsite laulmiseni?
Muusika on minu elus alati olnud, laulma hakkasin teismeeas ja pärast ülikooli lõpetamist alustasin ka lauljakarjääri.
Kui raske on saavutada oma eesmärke ja täita unistusi?
Oleneb millega võrrelda. Me kahetseme elus enamasti asju, mida me tegemata jätsime ja mitte seda, mida me tegime. Ma arvan, et kõige raskem osa on enda peas olevatest piiridest ja eelarvamustest. Vähemalt minu jaoks on see kõige raskem osa olnud. Elame vaid korra. Tuleb anda endast parim!
Millega tegelete praegusel hetkel?
Hetkel õpin Hispaanias kiropraktikat ning otsin muusikat enda sees.
Kuidas kirjeldaksite ennast viie sõnaga?
Lahke, isekas, energiline ja apaatne.. paradoksaalne.
Kus soovite olla kümne aasta pärast?
Praegu on mul elus üsna sündmusterikas aeg ja ma ei oska isegi arvata, kus ma 10 aasta pärast olen. Unistan enda laulude kirjutamisest ja esitamisest. Unistan sellest, et tegutsen oma hingesoovide elluviimise nimel ja ei jää oma emotsioonidesse kinni. Unistan sellest, et usaldan ja väärtustan enda arvamust ja sisetunnet rohkem, kui teiste oma. Kas see juhtub 5, 10 või 15 aasta pärast, ei tea. Päev korraga. Kindlasti ainult unistamisest ei piisa, tuleb tegutseda. Näen end kindlasti üks hetk pereelu elamas, samas tahan piisavalt aega pühendada ka n-ö oma hinge muusika väljendamisele, mis meil kõigil individuaalne on. Et ma saaksin ka oma lastel lubada ja julgustada neid unistama ja end usaldama.
Kas teie süda on vaba või hõivatud?
Minu süda on vaba.
Mida soovitaksite inimestele, kes ei julge suurelt unistada?
Alustada väikestest sammudest. Võtta esimene samm. Õppida elu ja end usaldama. Küsida endalt, mis on halvim asi, mis võib juhtuda? Kas see on midagi olulist hetkel, kui oled surivoodil ja oma elule tagasi vaatad? Paljud asjad saavad uue tähenduse, kui perspektiivi muuta.
Kuula ka Mia romantilist lugu ”Ma tahan tunda“