“Kuigi suurem osa minu viimaseid tegemisi on leidnud aset Eestist väljaspool ja peamised sihid suunatud teisele poole suurt ookeani, ei tähenda see sugugi seda, et kodumaa kaugeks on jäänud. Seda kindlasti mitte! Nimelt on mul väga tõsine plaan, see meie pisike ja armas Eestimaa sellest igikestvast, venivast ja tatisest talvest ning sellega kaasnevast talveunest ikka kohe päris korralikult üles äratad,” räägib mustkunstnik Jürgen Veber Ohmygossip.ee’le.

Jürgen Veber, kus asub teie sünnikodu, millistes koolides te olete õppinud?
Ma olen sündinud küll Tallinnas ja kuni aastaseks saamiseni tegelikult ka pealinnas elanud, kuid kuna sealt edasi kasvasin üles Pärnu linnas, siis pean oma sünnikoduks ka Pärnut. Ikka sedasama armast ja südamelähedast vanemate majakest Pärnu jõe kaldal. Koolitee möödus kuni ülikoolini samuti Pärnus. Esimesed tarkuseterad sai üles korjatud Rääma Põhikoolis. Sealt külge jäänud teadmiste baasil siirdutud edasi õppima Pärnu Koidula Gümbaasiumisse ning seejärel Tallinna Ülikooli.

Kui noorelt teil tekkis huvi erinevate mustkunstide ja trikkide vastu ning millise trikiga te tuntuks saite?
Huvi tärkas väga noorelt. Olin siis vast 6 aastane. Tuntus tuli sellest, aga oma 20 aastat hiljem. Peamiselt siis Kanal 2-hes jooksnud telesaatega “Trikimees”. Millise trikiga see tuntus aga konkreetselt tuli, ei oska ma vist küll öelda. Võta sa nüüd kinni milline neist esimestest enim inimestele meelde jäi. Oli selleks kahe kroonise viiesajaseks muutmine, parkimistrahvi ära kaotamine või Patarei vangla paksust kiviseinast läbi jalutamine. Või mine sa võta kinni. Äkki oli see hoopis minu ebaharilikult kõlav hääl, koos teadmata ajastusse kinni jäänud soenguga, mis mu inimestele meelde jättis ja tuntuks tegi. (Naerab)

Kas teil on mustkunsti valdkonnas ka lemmikuid või eeskujusid?
Minu suurimad lemmikud, iidolid ja eeskujud jäävad miskipärast sootuks teistesse eluvaldkondadesse. Ehk on see nii seetõttu, et mustkunstnikuna vaatan ise mustkunsti sootuks teistsuguse pilguga. Kuid kindlasti on ka sel alal neid, kelle tegemisi aktiivselt jälgin või vähemalt poisikesena jälginud olen. Kõige rohkem vahest David Copperfield’i. Vaatan talle tänaseni alt üles ja pean teda selle ala vaieldamatult üheks suurimaks revolutsionääriks. Eks ole ju tema mõjutused näha ka minu karjääri esimestes illusioonides ning minu kujunemisel mustkunstnikuna.

Pikemat aega pole teist meedias eriti kuulda olnud, millega te tegelenud olete ja millised on teie plaanid lähemal ajal ja suveks?
Kuigi suurem osa minu viimaseid tegemisi on leidnud aset Eestist väljaspool ja peamised sihid suunatud teisele poole suurt ookeani, ei tähenda see sugugi seda, et kodumaa kaugeks on jäänud. Seda kindlasti mitte! Nimelt on mul väga tõsine plaan, see meie pisike ja armas Eestimaa sellest igikestvast, venivast ja tatisest talvest ning sellega kaasnevast talveunest ikka kohe päris korralikult üles äratada ja kevadväsimus ühe positiivse energialaenguga minema raputada! (Naerab) Seda kõike siis täpsemalt 21. Maist kuni 30. Maini toimuva uue suure illusioonietenduste sarjaga, mille raames annan kuues Eestimaa linnas kokku 6 trikishowd.

Ootan seda viimase kuu möödumist ja lavale astumist juba päris kärsitult. Seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et sellel kõigel on mõneti patriootlik alatoon. Viia minu illusioonid ja kogu see üli-suur produktsioon, nendesse Eestimaa paikadesse, kus ma seni oma etendustega käinud pole. Mu ema ütles mulle poisikesena alati, et “Enne Pariisi minekut, käi kõigepealt ikka Nuustakul ära!”.

Hakkasingi ühel oma järjekordsel reisil ookeani taha tõsiselt mõtlema ja leidsin, et rääkimata Nuustakust, pole ma hoolimata kuuest aktiivsest tegutsemisaastast, esinenud mitte kunagi ka sellistes suuremates paikades nagu Võru, Põlva, Valga, Põltsamaa, Viljandi või Haapsalu. Nüüd kus umbes aasta jagu on saanud seda mõtet tasapisi voolida ja kogu produktsiooni samm sammult ette valmistada, on väga hea meel siinkohal esimest korda avalikult teatada, et viimaks on kõik seal maal ning ettevõtmine saab kohe-kohe ka reaalselt ellu viidud!

Kasutakski siinkohal võimalust ja kutsuks kõiki sellest illusioonide- ja imederohkest kogupere sündmusest osa saama! Keda huvitab, kaege lisa ja küsige infot minu Facebooki lehelt. Vastan meeleldi.

Lisaks eelpool mainitule, muudab toimuva publikule kindlasti põnevaks ka asjaolu, et suurte kõledate spordihallide asemel, valisime sedapuhku toimumispaikadeks ainult hubased teatrimajad. Viljandis näiteks “Ugala”, Võrus “Kandle” ja nii edasi. See tähendab seda, et peale mugavama vaatamiselamuse, saab publik ka väga vahetu elamuse. Esmakordselt on võimalus väga suuri illusioone sedavõrd lähedalt näha. Justkui viibiksid vaatajad päris ise imede keskel.

Milline trikk on teil kõige paremini õnnestunud ning milline on väga keeruline teha?
Uuh. Ma ei tea. Ma ei oska ise ennast selliselt hinnata. Seda peab vist vaatajatelt küsima. Võiks selle teema peale mainitud etenduste toimumist uuesti üles tõstatada ja publikult hiljem küsida, mis kõige rohkem meeldis. Eks see siis näha ole, kas kujunes lemmikuks eikuskilt ühtäkki publiku keskele ilmuv suur ja enam kui pool tonni kaaluv kontsertklaver või hoopis uus trikk mille kaasa reisiv Elvis Part on selgeks õppinud.

Mis aga trikkide keerukusse puutub, siis pean tunnistama, et kõik on keerulised. Kohe päris ausalt. Iga trikk ainult omamoodi. Kõik nad vajavad järjepidevat tööd ja harjutamist. Seepärast olen alati öelnud, et ma tean umbes 2000 trikki, aga reaalselt oskan ainult 20 trikki. Täpsemalt siis neid mis parasjagu päevakorral ja kavas on. Need mis aga kuskil laoruumis kasvõi paar kuud laagerdanud on, vajavad enne uuesti lavale toomist taas kuude pikkust eeltööd ja proove. Rääkimata nendest, mis alles väljatöötamis- või loomisfaasis. Mõne illusiooni lavale jõudmine võib võtta reaalselt aastaid.

Millised on teie huvialad?
Peamiselt kindlasti mustkunst. Olen üks neist õnnelikest inimestest, kellele tema töö on ühtlasi ka suurim hobi. Selle kõrvalt meeldib mulle väga tegeleda spordiga. Eriti jooksmisega. See aitab vaimu värskena hoida. Kui vähegi aega saan, kasutan alati võimalust, et ka kinost läbi astuda ning seeläbi mõnest humoorikast või põnevast filmielamusest inspiratsiooni koguda. Usun, et kui mustkunst kõrvale jätta, siis kattuvad mu huvialad suure hulga teiste Eestlaste huvidega. Ega minu hobide nimekirjast midagi väga ekstreemset ei leia. Olen ikka paras argpüks ning kardan kõrgust nagu jänes hunti, mistõttu langevarjuga hüppama või paraplaaniga lendama ei kipu ja eelistan rohkem selliseid huvialasid, millega kaks jalga maas tegeleda saab. Näiteks malet mängida või mõnd huvitavat raamatut lugeda.

Teie perekond?
On mulle kõige kallim! Veedan nendega koos iga viimse kui võimaliku hetke. Mu tütar on täpselt sellises eas, kus sõna otseses mõttes palja silmaga arengut näha saab ja ma kindlasti ei taha sellest ilma jääda. Tihedad reisid Ameerikasse seda muidugi paratamatult vahest tingivad, kuid seda enam väärtustan iga koos veedetud sekundit. Tähistasime elukaaslasega just äsja ka esimest pisikest juubelit! Nimelt täitus viiendal Aprillil täpselt viis aastat meie esimesest
kohtumisest.

Millised on olnud põnevamad seigad teie elust siiani?
Neid on olnud palju. Kõige meeldejäävam on kindlasti lapse sünd ja isaks saamine. Mitte sõjavägi ei tee poisist meest, vaid isaks saamine teeb poisist mehe! (Naerab)

Millist muusikat te kuulate ja kes on teie lemmikud?
Ma kuulan muusikat täiesti seinast seina. Väga palju sõltub sellest, mis tujus ma parasjagu olen. Lisaks meeldib mulle tohutult filmimuusika. Tõstaksin selles osas esile Ameerika helilooja John Towner Williamsi. Samas, käisin Ameerikas olles, ära ka Justin Bieberi kontserdil. Vot see oli lõbus kontserti elamus! Kui mitte suisa parim! Nii hea oli laval toimuvat vaadata, sest kõik teised külastajad olid mulle umbes nabani. (Naerab)

Millist raadiojaama teile enim kuulata meeldib?
Sellega on samamoodi nagu muusikagagi. Sõltuvalt tujust kuulan tõepoolest vaat, et kõiki levivaid raadioid. Alustades Vikerraadiost ja lõpetades Uunoga. Ei tea täpselt mis tuju selle tinginud on, kuid miskipärast just viimatimainitud Uunole olengi hilisemal ajal kuidagi teistest rohkem truuks jäänud. Samas meeldib mulle väga kuulata ka kohalikke väiksemaid kanaleid. Mööda Eestit autoga sõites, krutin tihti just kohalikele jaamadele ja kuulan millest põnevast juttu tehakse ja mis kuskil toimub.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Jah! On küll! Tahan kõigile eestlastele südamest armastust, soojust ning hoolivust soovida!