”Oi, salajasi unistusi on mul tuhandeid. Aga kindlasti sooviksin ma oma ajakirjandusõpingutega ühele poole saada ning loomulikult ka teletööd jätkata. Televisioon on tõesti koht, kus ma end ka tulevikus näen. Olgu see siis kaamera ees või taga,“ räägib Grete Klein Ohmygossip.ee’le.
Millest unistasite lapsepõlves?
Mul oli tõesti väga palju unistusi. Olin juba lapsena selline, kes tahtis alati mitut erinevat hobi korraga harrastada. Kord tahtsin saada balleriiniks, kord õpetajaks. Tohutult aga meeldis ja meeldib mulle siiani maalida ning loomulikult on ka laulmine olnud alati südamelähedane. Näitlemine ja teletöö hakkasid mulle huvi pakkuma veidi vanemas eas.
Olete ka täna väga mitmekülgne, mis on reile kõige südamelähedasem?
Seda on praktiliselt võimatu öelda. Ma armastan kõike, mida ma teen ja teen oma tööd alati hingega. Usun, et see on elus kõige tähtsam.
Kuidas jõudsite muusikamaailma?
Minu muusikamaailma sattumine oli tegelikult üks suurepäraste juhuste kokkulangemine. Nimelt oli minu praeguse manageri bändi videosse tarvis ühte väikesekasvulist koera. Mind kutsus võtetele antud video režissöör, minu kunagine klassivend, kes teadis, et just minul on kodus üks imearmas chihuahua-tõugu koer. Seal tutvusingi ma nii oma praeguse manageriga, kui ka ühe väga toreda „Reporteri“ operaatoriga.
Kui keeruline on töö teleekraanil?
Selle töö keerulisus sõltub vägagi inimesest endast. Minu jaoks on see unistuste amet. Samas ei pruugi inimene, kellel tohutu esinemishirm, selle pingega toime tulla. Kindlasti aga annab aeg kogemuse ning usun, et teletöö on täiesti äraõpitav amet.
Kas reie päevi täidab veel miski peale muusika ja teletöö?
Tunnen, et oma vaba aega peaks sisustama toimetustega, mis meid hingeliselt edasi viivad ja õnnelikuks teevad. Isegi kui see on lihtsalt rõdul hommikukohvi joomine või sörkjooks metsas.
Selleks, et me oskaksime tunda rõõmu suurtest asjadest, peame me esmalt õppima nautima ka väikeseid rõõme, mida elu meile pakub. Ja seda ma üritangi teha.
Millised on teie unistused ja eesmärgid tulevikuks?
Oi, salajasi unistusi on mul tuhandeid. Aga kindlasti sooviksin ma oma ajakirjandusõpingutega ühele poole saada ning loomulikult ka teletööd jätkata. Televisioon on tõesti koht, kus ma end ka tulevikus näen. Olgu see siis kaamera ees või taga.
Kas reie süda on vaba või hõivatud?
Minu süda on väga hõivatud.
Mida soovitaksite inimestele, kes ei julge suurelt unistada?
Esmalt ma soovitaksin neil lugeda imelist raamatut, mille järgi ka mina ise elada üritan. See on Rhonda Byrne „The Secret“. See raamat motiveeribki inimesi suurelt unistama ja jagab õpetusi, kuidas oma unistused ellu viia. Mina näiteks olen alati siiralt uskunud, et kui me suudame millestki unistada, suudame me selle unistuse ka täide viia. Nii lihtne see ongi.
Kas midagi on ka hingel?
Ma sooviksin öelda inimestele, et olge üksteise vastu tolerantsemad ja aktsepteerivamad. Nii tohutult palju on meie ümber kurjust, viha ja kadedust. Õppige iseend armastama. Selles ei ole mitte midagi väärat ega imelikku. Inimene peab esmalt end armastama ning siis kaob temast ka viha ja kadedus ligimese vastu.
Kuula ka Grete Kleini lugu ”Kõik mida ootasime“