”Saate telgitagustest ma tegelikult tean vähe rääkida, kuna ma ei olnud seal kaua. Sellegipoolest ei olnud see üldse minu ettekujutustele vastav. Korteris kus elasime oli ruumi liiga vähe, rääkimata sellest, et voodikohti oli vähem, kui tüdrukuid ja privaatsust ei olnud absoluutselt,” räägib Eesti Tippmodelli saates osalenud Kerli Sabbal, kes tänaseks on hoopistükis Brüsselisse kolinud.
Kuidas sattusite modellimaailma?
Modellimaailm hakkas mind juba väikesest peale huvitama. Kandideerisin korduvalt juuksemodelliks mõeldes, et miks mitte proovida ja läks õnneks. Ma arvan, et just nendest kogemustest hakkas mulle külge ka modellipisik.
Mis ajendas teid osalema modellisaates?
Kui aus olla ei ajendanud mind algselt mitte miski seal osalema. Ma polnud viimase minutini kindel, kas tahaksin saates osaleda, kuid võtsin ennast kokku, läksin ja andsin endast parima.
Millised olid saate telgitagused?
Saate telgitagustest ma tegelikult tean vähe rääkida, kuna ma ei olnud seal kaua. Sellegipoolest ei olnud see üldse minu ettekujutustele vastav. Korteris kus elasime oli ruumi liiga vähe, rääkimata sellest, et voodikohti oli vähem, kui tüdrukuid ja privaatsust ei olnud absoluutselt. Kuid inimesed minu ümber ja saatemeeskond olid väga toredad ja olen siiani mingil määral õnnelik, et just mind nende tuhandete seast välja valiti.
Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone saite?
Päris palju oli positiivset minu jaoks. Kõik see uus maailm, mis sisaldas pildistamisi ja glamuuri. Tegemist oli kogu aeg, koju jõudsime alati alles hilisõhtul. Negatiivne oli minu jaoks ainult see isoleeritus kogu maailmast, kuna elektroonika ja internet olid täiesti keelatud.
Kas jätkasite ka peale saadet modellindusega?
Peale saadet olen ikka püüdnud modellindusega edasi tegeleda.
Olete suundunud elama Brüsselisse, miks just see riik ja selline valik?
Brüssel asub väga hea kohapeal, kõik on käe jala juures. Juhuste kokku langemise tõttu tekkis mul võimalus siia mõneks aastaks elama tulla. Praktiseerin prantsuse keelt ja kogun uusi tutvusi. Reisin ringi ja vaatan maailma.
Kas teie süda on vaba või hõivatud?
Minu süda on vaba veel.
Millest unistate?
Olen alati unistanud veeta oma vanaduspõlve Jamaical. Loodan, et kõik läheb elus nii, et saaksin enda unistuse teoks teha. Miks seal — tundub kuidagi minu jaoks nii rahulik koht.
Kas midagi on ka hingel?
Hingel on mul natukene koduigatsus. Tahaks oma pere näha ja nendega oma kogemusi jagada. Loomulikult kõik mu kallid sõbrad, kes Eestisse jäid või need kes on juba maailma avastama läinud. Poleks arvanudki, et tegelikult on õigeid sõpru väga raske leida, loomulikult on mul siin ka sõpru ja tuttavaid, kuid teatud inimesi on lihtsalt võimatu asendada.