Filmiks “Magnus” vormunud isikliku loo üht peategelast kehastanud Mart Laisk (48) ütleb, et poja surm on talle tänaseni suurim tarkuseallikas. Lähipäevil saab selgeks, kas Kadri Kõusaare film “Magnus” taas ära keelatakse või mitte. Mart tunnistab, et film on konkreetselt tema ja ta poja lugu, ehkki mõningaid sündmusi on muudetud.
“Juba siis, kui poja enesetapp üheksa aastat tagasi aset leidis, tundsin ma mingil põhjusel ja kõige selle käigus, et siin on peidus kunstiteos. Võib-olla sellepärast, et see oli väga karm, võimas üleelamine. Kuna inimestel on kombeks sublimeerida oma suuri tunge, tugevaid emotsioone, ju ma siis tundsin, et see peab mingil viisil leidma oma väljundi,” räägib Mart.
“Võiksin öelda, et poja surm on kõige tähtsam asi, mis minuga on juhtunud. Igaviku seisukohast isegi kõige parem, sest kui võtta, mida ma olen tulnud siia maailma õppima, siis on mu poja surm jätkuvalt mu tarkuseallikas. See on mu õppetund. Muidugi mitte selline, mida sõbrale soovitaks.”
Mart räägib, et tema poja lahkumine polnud tavapärane, sest isa teadis seda ette. “Jätsin temaga hüvasti. Ta ütles, et ära mind enam elus hoia, ta tunneb, et on täna selleks valmis. Ma ootasin eelmal, kuni ta selle ära tegi. Kuna ma ise igatsesin sellist lõpplahendust, siis tundisn, et mul ei ole õigust poega pidurdada, kui ta on võimeline sellise asjaga hakkama saama ja lahkuma. See oli nagu minu täitumata unistus, mille poeg ellu viis.”
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Naised