“Olen tahte ja teokindel inimene, julgen võidelda ideaalide ja õigluse eest. Olen saanud elukooli, mida ei omanda üheski koolis. Olin poliitikute poolt tagakiusatud, hoiti kinni ehituslube ja detailplaneeringuid ning see rutiin on loova inimese jaoks tappev. Olen näinud väga palju kurjust, mis oli minule väga võõras. Olen kohutavalt haiget saanud, tundnud palju hingevalu, loodu on purustatud, olin kurnatud ja stressis, kuid jäin iseendaks. Nüüd veel püüti mind osavalt süüdi lavastada,” räägib Elmar Lepp Ohmygossip.ee’le.
Elmar Lepp, mida põnevat te meenutaksite eelmisest aastast?
Parim ja põnevaim sündmus oli väike lapselaps.
Meedias oli juttu sellest, et kohus mõistis teid õigeks. Milles teid siis süüdistati, ehk räägite lähemalt?
Kohtuotsus oli õigeks mõista ja tavaliselt praktikas venitatakse selliseid asju läbi kolme kohtuastme. Seekord aga kohtuotsus jõustus kohe ja prokurör isegi ei kaevanud edasi. Vandeadvokaat Aivar Pilv teeb oma tööd hästi ja ju siis kohtunik tegi nii selge otsuse, et kõik oli nii paigas, et ei olnud võimalik midagi vaidlustada.
Millised on teie plaanid lähemal ajal ja aastaks üldisemalt?
Kui varem olin rohkem avaliku elu tegelane, korraldasin üritusi, sõpradele reise, elasin rohkem teiste jaoks, see oli vahva. Nüüd on mul rohkem aega pere jaoks ja naudin seda, sest pere on kõige tähtsam. Olen teinud suuri asju ning loonud palju töökohti. See, mis tegin, kõik meeldis. Olen Pärnusse kutsunud väga palju külalisi nii kodumaalt kui kaugemalt ja linnale väga palju reklaami ning investeeringuid toonud. Äris on töövahendiks raha ja pidevalt püüti mulle alatute võtetega takistusi teha nii kohtuvaidluste kui pankade kaudu, et tegevust piirata.
See on Pärnus huvitav nähtus, et populaarsuse saavutamise eesmärgil ei võeta ise midagi ette nagu näiteks teiste abistamine ja sponsoreerimine, vaid selle asemel püütakse tegijaid maha tampida. Oli ju sama ka Mark Soosaarega, keda rünnati sama seltskonna poolt. Mark tõi linnale palju kuulsust, alati üllatas millegi uuega ja ehitas kunstimuuseumi, kuni lõpuks Esplanaadi 10 maha müüdi ja nüüd on tagajärjeks aastaid lagunev hoone kesklinnas. Äri mulle meeldib, aga nüüd teen seda rohkem perega ja naudin maailma jätkuvalt.
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Olen tahte ja teokindel inimene, julgen võidelda ideaalide ja õigluse eest. Olen saanud elukooli, mida ei omanda üheski koolis. Olin poliitikute poolt tagakiusatud, hoiti kinni ehituslube ja detailplaneeringuid ning see rutiin on loova inimese jaoks tappev. Olen näinud väga palju kurjust, mis oli minule väga võõras. Olen kohutavalt haiget saanud, tundnud palju hingevalu, loodu on purustatud, olin kurnatud ja stressis, kuid jäin iseendaks. Nüüd veel püüti mind osavalt süüdi lavastada.
Tuleb kohe meelde see veneaegne lugu, kus pealtnägijad jäid süüdlasteks. Olen ise alati abistanud neid, kes on raskustes. Olin suur Pärnu patrioot, kõik mida tegin või plaanisin, olid õiged ideed, tegin südamega ja õigetesse asukohtadesse ja lisaks veel õigel ajal. Alati reklaamisin oma projekte ning uurisin rahva arvamust ning nõudlust. Enne ehituse algust sõlmisin rendilepingud, nagu seda tegin ka Rimiga.
Vahel isegi mulle öeldi, et mis sa Lepp reklaamid, ehita. Aga väga lihtne on tellida kusagilt pangale kallis äriplaan, mis saab ametnike poolt heakskiidu. Hiljem aga selgub, et ehitatud korteritele ei olegi nõudlust ja rendipindu ei ole ka võimalik nõnda kallilt välja rentida, kui oli äriplaanis loodetud ning vaatamata heale äriplaanile järgneb pankrott. Linn oleks võinud olla märkimisväärselt atraktiivsem, kui ei oleks neid alatuid ja hirmunud konkurente oma poliitiliste mängude ja kaebamistega. Tänaseks päevaks on nad ilmselt aru saanud, et nad ise ka ei võitnud nendest lollustest, vaid koostöö oleks viinud linnas elu edasi. City oleks suurendanud arhitektuurselt silmatorkavate objektide ja ruumilise suurejoonelisuse abil südalinna külgetõmmet, mis omakorda toonuks kaasa kesklinna kiire arengu.
Oleks sündinud sünergia ning oleks külalistel, mida nautida. Ka vanalinn ei oleks nii õnnetus seisus kui naabruses oleks rohkem elu ja tuledesära. Paljud investorid on pööranud Pärnule selja ja mitmed patrioodid lahkunud, sellest on tõeliselt kahju.