“Olen üsna otseütleja, ei kipu midagi südamele jätma. Vahel läheb lihtsalt aega ja ruumi selle välja ütlemiseks vaja. See ilmselt kajastub ka minu loomingus, mida on avaldatud tänaseks kokku 25 kogumikku, ajalehtedes, netimaailmas ja värskes “Nelli Saatus” ajakirjas, jaanuari kuu omas. Südamel ei tohigi asju kanda, see on suur taak, mis mõjub südamele kurnavalt. Inimesel on suu antud,” räägib hakkaja ja heasüdamlik luuletaja Margit Peterson Ohmygossip.ee’le.

Margit Peterson, mida põnevat meenutaksite eelmisest aastast?
Aasta algas juba edukalt. Kuna 2011.a. lõpus nägi ilmavalgust minu esimene lapsuke ehk siis debüütluulekogumik “Õitsvate pärnade alleel”, siis jaanuaris sain selle müügi tuludest juba leivale vorsti osta. Kogumiku on illustreerinud Albert Gulk ja välja andnud “Hea Tegu” kirjastus. Kuna kahel korral Kulkast stipendiumi küsides sain sõna otseses mõttes kinga, siis võtsin julguse kokku ja küsisin Facebooki näoraamatu sõpradelt n.ö. abi ja täna neile see lapsuke ilmavalgust nägigi. Muidugi kinkisin kõikidele toetajatele ka tänutäheks raamatu. Raamatu kaanefotod on teinud Pärnu harrastusfotograaf Eimar Kull. Järelsõna Olavi Ruitlaselt.

Ühel kargel jaanuari hommikul nägin unes, et Pärnul saab olema oma punk- või sotsiaalluulekogumik. Kui silmad avasin ja unest reaalsusesse potsatasin, külastas mind Papa (Alari Janson). Rääkisin oma unenägemusest temaga ja ühiselt läksime kõrval asuvasse majja, kus töötab Fil ja hakkasime asja teostama. Kogumikus on esinadatud 13-ne Pärnu ja Pärnumaa autori loomingut, nii luulet, kui laulu- tekste. Raamatu pealkirja autor (SÕNAGA NÄKKU) on Papa. Järelsõna minult, väljaandja “Hea Tegu” kirjastus, toimetanud Vallo Hallik, kujundanud Catherine Karu. Antud kogumikku käisime ka Belkaga tutvustamas “Terevisioonis”. Täname südamest inimest kes võimaldas meil osaleda Pärnu “Aasta Tegu” konkursil! Seal saavutasime teise koha, mis on päris hea tulemus. Raamatus on esintautud järgmised autorid: (:)kivisildnik, Margit Peterson, Tõnu Kann, Belka, Ulakas Tähesõdalane, Annika Lainela, Albert Marginal, Papa, Evelin Laanesaar, Fil, Mait Karukäpp, Kaupo Meiel ja Za-za (keda kahjuks enam meie hulgas ei ole).

Juuni kuus nägi ilmavalgust minu teine luuleraamat “Avali Aegadesse”, mis sündis ka tänu mu osade sõprade toetusele. Antud luuleraamatu illustreeris minu kunstnikust õetütar Maire Tohv. Välja andis “Hea Tegu” kirjastus. Ka selle raamatu kaanefoto autor on Eimar Kull ja järelsõnad sõjardist “Minu teine miljoni” autorilt Martin Plaserilt ja kirjanik Piret Bristolilt.

Suvel oli mul au viibida Eesti ühe tugevama kirjastuse JI suvepäevadel, meisterklassis Kavastus. Hetkel tegeleb selle kirjastuse omanik Sven (:) Kivisildnik minu järgmise luuleraamatu käsikirjaga, mis peaks kaanetatud saama veel sellel aastal. Ka on valmimas veel mõned käsikirjad. Kui kõik läheb plaanitult, siis ilmub mu sulest ka veel üks luuleraamat.

Erilise tähtsusega oli ka eelnev aasta selle poolest, et hakkasin aktiivselt kirjutama romaani, mis on esimene enda sulest kirjutatud romaan, mida tõsiselt võtan. On ju sahtlid täis poolikuid asju. Täna netiavaruystele leidsin ka sellele toimetaja, kes aktiivselt viitsib asjaga tegeleda. Romaanist on hetkel valmis kirjutatud 27 peatükki, aga asi on poolik. Ehk saab valmis 2014. aastaks. Kõneleb elust enesest, kuna nii palju on elust maha kirjutada. Pikemalt ma sellel hetkel ei peatuks. Ütlen vaid nii palju, et seoses elukoha muutusega eelmisel suvel, kui sattusin elama sõna otseses mõttes Põrgusse, oli ka selles midagi head. Pärnu Vaeste Patuste Alevis viis kuud elades kirjutasin päris usinasti peatükke juurde. Ja ka luulesünd ei olnud kasin. Õnneks olen nüüdseks Põrgust Paradiisi tagasi jõudnud, ehk siis elan taas Pärnu kesklinna piirkonnas.

Millised üritused ootavad ees Pärnus Maarja-Magdaleena gildi majas?

Nagu traditsiooniks on juba saanud, toimuvad iga kuu teisel laupäeval Pärnus, Uus tn.5, Maarja-Magdaleena Gildi maja ärklisaalis, kell 18.00 kirjandusõhtud. Hetkel kestab kolmas hooaeg. Kellel on soovi sellel õhtul esineda, võtku minu kaudu ühendust, kas Facebookis või telefonitsi.

Ma olen küll nende õhtute peakorraldaja, kuid mul on mõned truud abilised, keda tahaksin ka siin ära mainida. Pileteid müüb Priit Linnumäe, peaaegu alati on kohal Pilleriin Jürgens, kes on fotograaf, kuid üles astunud ka õhtujuhina ja mõnda raamatut tutvustanud. Kuna reegline meie kirjandusõhtutel esitab autor oma loomingut ise, aga on ka inimesi kes ei soovi esineda, siis on võimalus, et tema loomingut esitab keegi teine. Korduvalt on õhtut juhtinud ka Alari Janson, kes hetkel taastub operatsioonist ja küll ta taas meiega on:) Ja ära tahaks märkida ka Hille Kõrgesaare, kes on käinud mitmeid kordi lausa Tartust õhtut juhtimas ja seda lausa tasuta, kuna meid keegi ei rahasta.

Ka sellepärast on kirjandusõhtutel mitteesinejatele 2 eurone pilet, millest tasun peaaesinejale. Peaesineja on tuntud kirjanik, Kirjanike Liidu Liige või ma vahel tuntud muusik. Siin kohal mainiksin ära mõningad peaesinajad: Contra, Olavi Ruitlane, Luulur, Sulev Võrno, Tajo Kadajas, Aime Hansen, Heiki Vilep, Veiko Märka, Vahur Afanasjev, (:)kivisildnik, Kati-Saara Vatman, Jaan Pehk jt… Suvel me puhkame, kui nii saab ütelda. Tgelet toimub ka suvel palju kirjanduslikku, eriti suvepäevade ja laagrite näol. Eelmisel aasta näiteks tutvustasime Maarja-Magdaleena Gildi raamatulaada raames oma ühist kogumikku “Sõnaga Näkku” ja ilmselt ka sellel aastal astume üles.

Milliseid ameteid olete siiani pidanud?
Kuna olen juurtelt maalaps, siis ei pelga ühtegi tööd. Juba 10 aastasena sai tööd tegema hakatud, kõik suved möödusid karjas majandi lehmi karjatades. Õppinud olen Tartus meditsiini ja Tallinnas nn “Uuhhu koolis” alternatiivmedistsiini. Mingil ajal tegelesin aktiivselt kaartidelt ennustamisega, kuid nüüdseks puhastan energeetiliselt vahel harva eluasemeid. Eks ole ju luuletamine ka vaimne tegevus, seega “vaimumaailmale” päris selga pööranud ei ole. Ka osa mu loomingust on meditatiivse alatooniga.

Olen töötanud aastaid lasteaednikuna ja dispetšer-valvurina. Hetkel töötan ühe ratastoolis oleva inimese isikliku abistajana ametlikult. Kahjuks ei pea meie riik sellest ametist suurt lugu, kuna palka makstakse poole aasta tagasnt ja see töökoht ravikindlustust ei soosi. Aga ma armastan seda tööd, kuna mulle on terve oma teadliku elu meeldinud inimesi aidata, niipalju, kui minu võimuses on. Olen saatuse tahtel erivajaduste inimestega päris lähedalt kokku puutunud ja mõistan neid isegi juba läbi pilgu.

Kasvatan kahte täiskasvanud poega, kellest vanem poeg on haiguse tagajärjel ajukahjustusega ja seega arvan, et tunnen inimesi. Ei saa kunagi kodus kuri ja mossis olla, kuna siis on ka mu erivajadustega pojal paha tuju. Seega soovitan: “Inimesed, kallistage rohkem ja olge positiivsed! See on nii eluliselt tähtis!”

Millist muusikat te kuulata armastate ja kes on teie lemmikud estraadilt?

Mida aastad edasi, seda rohkem armastan Eesti muusikat kuulata. Üks minu vaieldamatuid lemmikuid on juba aastaid “Metsatöll”. Muusika kuulamine aga oleneb suurel määral meeleolust, vahel naudin ka klassikalist muusikat, näiteks Vivaldit.

Huvialad?
Olen terve teadliku elu teinud käsitööd. Armastan heegeldada, kududa ja tikkida. Varsti on kogu mu elamine oma kätega tehtud. Muidugi on minu suurim huvi kirjandusega tegelemine, ehk siis suuremal määral ka luuletamine ja lugemine. Kooliaj
al ka joonistasin palju, tihti kunstiklassi seina ehtisid suurel määral minu joonistused, käisin ka kunstiringis. Arvan, et see anna minus ei ole surnud, vaid magab talveund, vaja vaid üles äratada. Kunagi on plaan ühele oma raamatule ise illustratsioonid teha.

Teie perekond ja lapsed?
Nagu eelpool sai mainitud, kasvatan 10 aastasest kooselust sündinud kahte poega, kes nüüdseks on juba täiskasvanud, kuid kuuluvad siiani minu leibkonda. Nemad on minu elus kohal number 1. Ise olen pärit seitsemelapselisest perekonnast, sündinud kuuenda lapsena, ehk kõige noorema tütrena. Arvan, et luulepisiku sain vanaemalt, keda kahjuks pole mul au tunda olnud, aga ta luuletas. Ema on eakas, lausa 77 aastane, aga tantsib rahvatantsu ja ei noruta kodus:) Ka on kaua aastaid mulle muusaks olnud üks armas inimene, kellega ma küll koos ei ela, aga ta on see kes on minu jaoks olemas, tal on suur koht minu südames.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?

Olen üsna otseütleja, ei kipu midagi südamele jätma. Vahel läheb lihtsalt aega ja ruumi selle välja ütlemiseks vaja. See ilmselt kajastub ka minu loomingus, mida on avaldatud tänaseks kokku 25 kogumikku, ajalehtedes, netimaailmas ja värskes “Nelli Saatus” ajakirjas, jaanuari kuu omas. Südamel ei tohigi asju kanda, see on suur taak, mis mõjub südamele kurnavalt. Inimesel on suu antud. Introvertne enesesse elamine kapseldab inimese ja inimene haigestub.

Armasad inimesed, armastage üksteist ja ära peljake ütelda ilusaid sõnu ja kallistada!!!