“Kuna me oleme väike rahvas peaks me õppima üksteist rohkem väärtustama, tajuma seda kus sa ise lõped ja teise elu algab. Minu meelest on kuritegu, kui rahvusvaheliselt haritud suurepärane teoloog heidetakse kirikust välja, sest ta on homo.
Minu meelest on labane kui meil antakse hinnaguid ”lollid penskarid”, ”lollid maainimesed”, ”poliitilised värdjad”, et meil süvendatakse eaga seotud põlgust, heidetakse nalja holokausti üle jne. Minu meelest eestlasele ei sobi olla mats,” räägib põhikohaga Soomes elav kirjanik ja filmitegija ning kahe Valgetähe medaliga tunnustatud Imbi Paju Ohmygossip.ee’le.
Imbi Paju, mida põnevat meenutaksite teie eelmisest aastast?
See oli loominguliselt rõõmurohke kuid ka endasse vaatamise aasta, elu väärtustamise aasta. Kõigepealt möödunud aastal esinesin ma oma uue raamatuga ”Soome lahe õed. Vaadatest teiste valu” üle 50 korra soome lugejatele Soomes erinevatses kohtades, televisoonis ja leheveergudel. Hango linn korraldas Soome lahe õdede teemal terve loomingulise päeva, mis algas kohalikus kinoteatris dokfilmiga “Soome lahe õed. Vaadatest teiste valu” ja lõppes raamatukogus. Lappenranna psühhoanalüütikud ja terapeudid korraldasid selle sama teose ümber seminari, sest nende meelest see lahkas ka nende minevikku selliselt nagu seda varem pole tehtud.
Ma õppisin soomlasi paremini tundma ja kuulsin neilt palju selliseid lugusid, mida ajaloo raamatutes ei kirjutata. Suve lõpus presenteerisin oma raamatut oma kodukülas Võtikveres, kus olen koos küla- ja kirjarahvaga 13 aastat vedanud raamatuküla päeva, seekord oli kohal ka president. Septembris toimus selle sama teose ümber seminar Kõue mõisas, kus koos Eerik Niiles Krossi, tema ameeriklannast abikaasa kunstnik Mary Jordani, Iivi Anna Masso, Soome prof. Tiina Kinnuneni ja ajaloolase Leane Moritzaga lahkasime meie ühise naisajaloo ja identiteedi küsimusi. Pärast seda esinesin Ettevõtlikele Eesti Naistele, Tartu ülikooli eetikaseminaril, Nato naiste teemalisel seminaril, raamatupoodides ja raamatukogudes, jne. jne… Need on kohad kus sünnivad arutelud ja dialoogid, mis valgustavad kirjanikku ennastki ja on õpetlikud. Ma kogen esinedes, et eesti lugeja on sisemiselt uudishimulik ja see teeb ta targaks.
Stockoholmis esinesin ka ja pärast istusin Eesti prouadega, kes mäletasid veel sõjaeelset aega ja panin nende mälestusi kirja.
Kummad pühad on teile tähtsamad, kas jõulud või näärid ning kus ja kuidas te need veetsite?
Mulle on olulised ikka jõulud, kuid ka sellele järgnev aeg kuni 1. jaanuarini. Olin seekord maal oma vanemate juures.
Millised on teie plaanid lähemal ajal ja aastaks üldisemalt?
Hetkel valmistan ette üht romaani, millest ei taha veel rääkida, vaid tahan seda kirjutada ja tunnen, et olen heas loomingulises vormis. Eelmine aasta ei olnud pelgalt loominguline ja kohtumiste aasta, vaid ka raske aasta, mis surus mind nii vastu seina. Kui keegi käitub häbematult, teeb see mind abituks. Kuid samas mulle see olukord ka meeldis, sest mul polnud muud võimalust kui oma loomingulised- ja elujõuvarud üle vaadata ja edasi minna. Seda koos tänutundega, et mul on nii palju kenasid sõpru ja toetajaid. Arvan, et inimesed kel on väärtustega kõik korras ja kes end usaldavad, neil pole vaja varastada su ideid ega sinust üle sõita. Ma arvan, et uuel aastal olen ma palju, palju targem ja oskan end paremini enda sees kehtestada. Sel aastal loodan natuke aega end ka Berliinis ja Israelis harida.
Ja augustis on jälle mu kodukülas raamatuküla pidu, kuhu tulevad kokku kirjanikud ja kirjastajad ja nii on tore suve vaikselt lõpetama hakata.
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Kuna me oleme väike rahvus peaks me õppima üksteist rohkem väärtustama, tajuma seda kus sa ise lõped ja teise elu algab. Minu meelest on kuritegu, kui rahvusvaheliselt haritud suurepärane teoloog heidetakse kirikust välja, sest ta on homo. Minu meelest on labane kui meil antakse hinnaguid ”lollid penskarid”, ”lollid maainimesed”, ”poliitilised värdjad”, et meil süvendatakse eaga seotud põlgust, heidetakse nalja holokausti üle jne. Minu meelest eestlasele ei sobi olla mats.
