“Ka mina olen kõigest inimene ja ka minul „viskab vahel üle“. Eks mõtteid ole olnud igasuguseid. Peamiselt ma siiski naudin oma tööd. Kuid kui antud saadet võetakse iseenesest mõistetavalt ja esitatakse tellimusi või nõudmisi siis viskab üle, olen valmis koheselt kõik kodinad kokku korjama ja lahkuma,” räägib Kodudunde produtsent Kristi Nilov Ohmygossip.ee’le.

“Kodutunde” produtsent Kristi Nilov, kuidas teie suvi möödus?
Suvi möödus väga töiselt, sel aastal oli 5 nädalat suve ja täpselt neil viiel imekaunil ja kuumal suvenädalal olid meil Kodutunde võtted. Puhkust pole saanud omale lubada, vaatame, ehk talvel õnnestub end lahti rebida ja natukene puhata.

Tulekul on taas uus “Kodutunde” hooaeg. Millal see algab ja kui palju saateid on selleks hooajaks plaanitud?
Uus hooaeg algab 6.detsembril, eetriaeg on neljapäeviti 20.30 ikka Kanal 2-s, saateid on planeeritud 13-15.

Kas on ka mingeid suuremaid muudatusi plaanitud?
Eks uuendus on alati see, et iga perekonna/inimese lugu on ainulaadne, kuid mis saadet üldiselt puudutab siis totaalselt uut midagi ei ole, tegemist on ju siiski formaadisaatega.

Keda te sellel hooajal toetate? Kas saated on juba salvestatud?
Sel jooajal toome vaatajani nii üksikemasid, -isasid, vanaemasid kui ka üllatusena lapsi, kes päris iseseisvalt ise hakkama on pidanud saama.
Kõik saated veel salvestatud ei ole kuid lõviosa küll.

Kas abivajajate abistamine on kulgenud ilma probleemideta või on kusagil ka mingeid nö jamasid ette tulnud?
Praegu, kui salvestatud on üle poolte saadete pean ütlema, et „jamasid“ ei ole olnud. Oleme saanud rahulikult oma tööd teha. Pean siiski mainima, et Kodutunde saate tegijatel on väga head suhted kõikide koostööpartneritega, sealhulgas kohalike omavalitsuste toetus on olnud ütlemata tugev. Hinnatakse meie panust ja adutakse, et just koos saame anda tunduvalt suuremaid panuseid ühiskonnale. Vankrit, mida sa ise vead, sinna pole mõtet tõkiskingi seada!

Salvestustel on siiani kõik plaanipäraselt läinud. Kuid jah, meie bussiga on üht-teist juhtunud küll, alustades sellest, et suvehakul sinna sisse murti. Kõik väärtuslik jäi õnneks küll alles, vargad eelistasid vaid makki ja tekitasid sissemurdmisega meile lihtsalt lisasekeldusi. Ja muidugi ka materjaalset kahju.

Samuti on üles ütlenud mõned süsteemid, ühel võttel käisime nõnda, et kõik väljusid bussi tgauksest, sest ükski teine uks lihtsalt ei avanenud, remondile kulus rohkem kui nädal, õigel päeval teenindusse järgi minnes, kui väidetavalt kõik korras oli, ei avanenud enam ainumaski uks ning käivitamisel oli lihtsalt vaikus… Olukord oli tragikoomiline, sõitsime võttele eraauto ja ühistranspordiga. Kõik lõppes siiki õnnelikult ja viimaseks võttepäevaks korraldati meile ka võttebuss.

Nädal pärast suurremonti ja hooldust Saaremaal võttel olles aga ühtäkki ei töötand enam meie pidurid, kohalik Saarema Honda keskus, kes ühtlasi ka Forde teenindab oli nii abivalmis, nõus kohe meie bussi sisse võtma ning ka asendusautot pakkuma, siiski meile abi osutada ei saanud, sest varuosasid lihtsalt saarelt võtta polnud kuid abivalmidus ja suhtumine, jäävad meile kauaks meelde – suured tänud osavõtlikkuse eest.

Kuidas saatejuhti Anneli Lahe’sse suhtutakse, kas võetakse kõikjal rõõmuga vastu?
Loomulikult võetakse vastu hästi, Anneli on väga meeldiv inimene.

Kas “Kodutundele” on rahva poolt ka annetusi tehtud, et saaksite paremini abivajavaid inimesi aidata?
Kevadhooajal laekus inimeste poolt kokku Kodutunde saatele 5577 eurot ja 64 senti, mida kasutame selle hooaja ehitustööde tarbeks. Antud summa katab küll ühe saate ehitustegevuse kuid abi on sellest siiski väga palju. Inimeste poolt annetatud rahasid kasutame alati järgmise hooaja tarbeks.

Milline on olnud kõige keerulisem ja aega nõudvam ehitus või remont abivajava inimese kodus mida uuel hooajal näha saab?
Keeruline küsimus, sest lihtsaid objekte meil ju tegelikult ei olegi. Kui oleks, poleks meid ju tarvis. Ikka kanalisatsiooni vedu, köök, pesemis- ja tualettruumid. Midagi ekstra välja tuua on raske.

Kas teil on produtsendina midagi ka südamel, mida sooviksite ehk ära öelda?
Kõlab võibolla juba banaalselt kuid siiki, kordamine on tarkuse ema. Märgake enese kõrval olevat inimest ja lõpetage teiste elude elamine, palju enam suudate teha kui keskendute iseenese tegevusele ja elule. Andestage ja olge lugupidavad, käituge kaaskodanikuga nõnda, nagu tahaksite, et teid koheldaks, sest teate – näidates sõrmega teise peale, näitavad kolm ülejäänut enesele!

Kas mõnikord on olnud ka selline olukord kui olete kas mõelnud või isegi öelnud, et “mulle aitab juba selle saate tegemisest”?
Ka mina olen kõigest inimene ja ka minul „viskab vahel üle“. Eks mõtteid ole olnud igasuguseid. Peamiselt ma siiski naudin oma tööd. Kuid kui antud saadet võetakse iseenesest mõistetavalt ja esitatakse tellimusi või nõudmisi siis viskab üle, olen valmis koheselt kõik kodinad kokku korjama ja lahkuma.

Oleme mitmeid kordi kohanud olukordi, kus meie saabudes on põhimõtteliselt plaanid juba tehtud, missugune köök, mis materjalidega ja missugune vannituba PEAB välja nägema… Sellisel juhul lahkume alati. Meie käest on küsitud raha, esitatud nõudeid, et me peame tegema, sest oleme ju Kodutunne, kellele makstakse!? Kuid keegi ei anna suuresti aru, et kes see siis maksab ja kes on see kes peab tegema ehk mõningate arvates on see tegevus meie kohustus ning me peame minema appi igaühele, kes meid kutsub.

Meie poolt jääb abi osutamata kui kasvõi üksainuke nõudenoot tuleb, ka siis kui süüdistatakse kogu maailma oma tegevusetuses, eneselt vastutust ära lükates.

Aitame neid, kes ise on palju ära teinud ja edasi minna ongi oma jõududega võimatu, kus on pisut-pisut vaja suunda näidata. Meie postkastis on täna 7231 abivajavat kirja, statistiliselt kõik Eestimaa vaesuse all kannatavate perede lood, mis omakorda teeb valiku meile väga keeruliseks ja raskeks.

Täna, viienda hooaja hakul on peresid valida kordi raskem kui seda esimesel paaril hooajal, abipalved on südantlõhestavad ning on olnud juhtumeid, kus kirjutaja ütleb, et kui me ei tule, on ta sunnitud käe oma elu vastu tõstma. Olen tundide viisi istunud ja rääkinud siis nende inimestega… Pöördunud ka politsei poole saamaks abi, mis siis ikkagi teha, kui keegi ennast meie mittetulemise peale ära kavatseb tappa?
Siinkohal aga panen inimestele südamele, et põhjus pole tihti mitte selles, et elatakse mitteelamisväärsetes tingimustes vaid kogu ellusuhtumises, tuleb tegeleda põhjuste, mitte niivõrd tagajärgedega.

Meie valime pered, kes saavad ja tahavad endid ise aidata ning me näeme, et meie tegevusest on ka reaalselt abi, tänulikkus on juba enne meie kohaleminekut tunda. Mõnikord aga läheme appi puhtalt laste pärast, sest vanemaid me enam muuta ja ümberkasvatada ei suuda.