Endine Publiku ning tänane Naistelehe kaunis, särtsakas ja energiline toimetaja ning blogija Mariann Kaasik räägib Gossip.ee’le, et on bloginud ligi kaheksa aastat ning väga vahva on meenutada ja vaadata vanu postitusi. “Vahva on näiteks aastate pärast lugeda ja meenutada tänasida „tähtsaid sündmusi“ kuigi tulevikus on need hädavaevu meeles,” räägib Mariann.

Mariann Kaasik, palun rääkige natuke endast: millega tegelete – kus koolis-tööl-huviringides käite?
Ma tegelen enamasti kõigega, mis mingil määral tore tundub. Näiteks kodutute kasside kokkukorjamine, kokkamine (mitte kassidest), pulli tegemine ja muud sellised jaburused. Tööl käin ikka ka ja üritan anda endast parima, et ma seal ikka teistega võrdselt hakkama saaks. Naisteleht lihtsalt on kõige lahedam koht, kus tööl käia.
 
Millised teemad on teile hingelähedased, millest armastate kõige enam kirjutada?
Mulle meeldib kirjutada inimestest toredaid lugusid. Ei ole väga selline intriigides kaevuja ja hea meelega seda ei teeks kohe üldse. Aga toredad persoonilood on alati väga vahvad teha. Ja kui intervjueeritav ise ka rahule jääb pärast, siis on ju kõik rahul. Ma võib-olla ise lihtsalt sellist tüüpi, et meeldib nalja teha ja inimestega sõpsi panna, mistõttu oleks mul ka väga raske pärast toredat intekat midagi nõmedat kokku kirjutada. Ikka heaga tuleb hakkama saada, loodan ma.

On teil ajakirjandusmaastikul eeskujusid?
No ma pean tunnistama, et kõik mu töökaaslased: Kaire, Ilona, Mari, Kai ja muidugi Signe aitavad mind ikka igapäevaselt ja juhendavad toimetuse „last“, kuidas üht või teist paremini teha. Ja nõnda nad mulle eeskujuks ongi.
 
Mida arvate meie meediast – mis on plussid, mis on miinused?
Oleneb täitsa sellest, mis sa ise korraldanud oled, et meediasse satud. Kui ikka idiooti mängid, siis pole raske sinust meedia vahendusel veel suurema lolli pilti maalida – ja inimestele meeldib ka muidugi. Muidugi pole alati ka ise kirjutaja poole peal lust ja lillepidu olla, sest kommenteerijad panevad puid alla ikka kõikidele võrdselt. Aga eks sellega harjub ja kui sellega tegeleda ei suuda, siis pole mõtet ennast vast ka meediasse pressida.
 
Mis on teie hobid?
Hobi, kui sellist vist ei olegi, kõik on ikka tööga seotud. Kirjutada meeldib. Kasse päästa meeldib. Oeh, mul on üldse väga vähe asju, mis mulle kohe üldse ei meeldi, üritan ikka kõike nii võtta, et kannatab teha küll ja siis teengi hea meelega.

Mitu tundi veedate umbes päevast arvutis?
Ikka ebanormaalselt palju. Kontoris istud nagunii terve tööaja arvutis, teinekord lased kodus sama kaua läpaka taga edasi. Eks ma ikka püüan veits vähemaks seda võtta, kodus arvuti kinni panna ja mitte sellega tegeleda. Aga mõnikord on mingi kiire asi, mida töö jaoks vaja, siis ikka käid meili kiikamas ja kirjutamas ja märkamatult oledki jälle tunde ekraani vahtinud – tööd teinud, bloginud, uudiseid lugenud, naljakaid loomapilte vaadanud. Intrigeeriv on see internett!
 
Mida arvate online poodidest – usaldate või mitte? Kui tihti ise interneti vahendusel midagi ostnud olete?
Ma ei ole just eriti kirglik poodleja. Kui ma Austraalias elasin, siis tellisin endale E-Bay’st küll mingit tavaari kokku, aga ka ainult selle pärast, et omasin kasuisa krediitkaarti – tasuta asjad jee! Aga nali naljaks, mulle meeldib ikka asju proovida, netist tellides see võimalus ju puudub. Samas ei meeldi mulle oluliselt ka pärispoode külastada, ma lihtsalt ei jõua seal rahvamassis konutada ja järjekordades seista.

Rääkige palun natuke oma stiilist ja stiililemmikutest? Mis/ kes teid inspireerib?
Mu ema on mulle terve elu korrutanud, et ma peaks daamilikum olema. Ketsid ja teksased ei kuulu tema arusaama alla naiselikkusest. Seega olen ma viimasel ajal kohusetundlikult proovinud ikka kleite ja kontsi kanda. Soojade ilmadega on endal ka päris mõnna kleidikeses ringi lehvida. Mind ei inspireeri oluliselt mitte keegi, kannan ikka seda, mis meeldima hakkab.
 
Milline on teie meelest suurim moeaps?
Ei oskagi öelda. Ei huvita nii väga, mis teised selga panevad. Kui neile endale meeldib ja rahul on, siis mis see minu asi seda ikka kritiseerida on. Pealegi erinevad inimesed kannavad asju isemoodi välja. Vaadake näiteks asju, mis Carrie Seks ja Linnas endale selga tõmmanud on teinekord, tundub küll, et megastiilne. Aga kui keegi tänaval nii vastu tuleks, siis kirtsutaksid nina.
 
On teil mõni lemmikaksessuaar (aksessuaarid)?
Kuna ma ei ole kindlasti kõige korraarmastajaim inimene maailmas, siis mul on selliseid lemmikkulinaid olnud küll, aga ega ma neisse väga kiinduda ei jõua, sest ma kaotan enamik oma asju üsna pea tavaliselt lihtsalt ära. Mul oli imearmas roosa roosiga sõrmus, see on nüüdseks kadunud nagu tina tuhka. Aga tegelikult on mul isegi üks roosa lilleke, mida pähe saab panna ja see on mul isegi veel alles. Niiet võib see küll mu lemmik olla. Tunnen ennast alati nagu lillelapseke.
 
Mida arvate Eesti moest ja moekonkursitest?
Ma ei oska midagi muud kosta, kui et kõik on väga tore ja kena, aga mind väga ei paelu kogu see teema.

Milline isiklik saavutus (saavutused) on teile siiani elus kõige suuremat rõõmu pakkunud?
Käisin aastaid näiteringis ja seejärel astusin keskkoolis teatriklassi. Gerda Kordemetsa juhendamisel valminud etendused olid alati superlahedad ja võidetud festivalid pakkusid rõõmu ikka kamaluga. Aga rõõmu pakub ka ikka veel vana hea kassipäästmine ja loomasõbraks olemine ja ilusad inimesed mu ümber ja mõnna töökoht. Kõik asjad, mis mul on, ongi ju enda saavutatud ja rõõmu tuleks neist nagunii tunda.

Nimetage palun 5 rõivaeset, mida te iial ei kannaks…
Ma vist ei ole õige inimene sellele küsmusele vastama, sest minu kapis ripub näiteks sebrakostüüm… Ma võin kõike kanda ja ikka megarahul olla, ma usun.

Nimetage palun 5 rõivaeset, mis peaks igal naisel kapis olema…
Must kleit, pliiatsseelik, mõnnad koduriided, trenniriided, eee pesu?

Millist rolli mängivad teie elus värvid? Mis on teie lemmikvärv?
Ma usun, et sama rolli, mis nad igaühe jaoks mängivad, eks nad ole meie kõigi ümber igal pool. Lemmikvärvid on rõõmsad toonid nagu kollane ja roosa ja sinine ja lilla ja ..okei, mulle meeldivad kõik värvid.

Kellena, kus näete ennast 10 aasta pärast? Kelleks soovite saada (olete juba saamas või saanud)?
Ma ei suuda ära otsustadagi, mida ma täna õhtul teen, rääkimata 10st aastast. Kahjuks ei ole niivõrd ette plaaneerinud oma elu. Asjad lähevad tavaliselt ikka nii nagu lähevad, olenemata planeerimistest ja ideedest. Just go with the flow and don’t stop!
 
Kui kaua olete oma blogi pidanud? Mis on blogimise juures kõige vahvam?
Ma alustasin oma blogi (Tahanteada.wordpress.com) tegelikult 2005. aastal, aga kui ma Publikus töötasin siis ma võtsin selle eelmise maha. Liiga palju oli sinna seda tüüpilist pubekahala kogunenud. Aga vahva on näiteks aastate pärast lugeda ja meenutada tänasida „tähtsaid sündmusi“ kuigi tulevikus on ne
ed hädavaevu meeles. Mul on lihtsalt halb mälu, ikka hea teada, mis toimunud on.
 
Nimetage palun 5 blogi/veebi, mida ise igapäevaselt(nädalaselt) külastate?
 http://daki.tahvel.info/ – see on mu sõbranna blogi, eks ma siis loen meie tegemistest ja asjadest tema pilgu läbi. Pluss ta on awesome kirjutaja ka, nii et pole paha.
 http://www.annaelisabeth.net/ – samuti mu sõbranna Delfi Naistekast, kes nii kaunilt kirjutab oma iluvidinatest, et mul jääb üle ainult õhata.
 http://stellaarium.blogspot.com/– jälle endine kolleeg Delfi aegadelt, aga ta lihtsalt kirjutab väga daamilikku blogi, loen ema survel… Ei teglikult ka on vahva lugemine.
 http://rameshwar.wordpress.com/ – Reena kirjutab oma ideedest ikka mulle sobivalt iroonilisel toonil.
 http://minumoodimaailm.wordpress.com/ – See blogi on lihtsalt nii jabur, et ainult sellepärast jääb kogu aeg pilk peale.


Mariann Kaasik (Pildid: erakogu)