“12.mai lõpetasin ma siis ametlikult Saue Muusikakooli klaveri eriala – kiitusega muide, kirjutab Kaie-Mari Hanikat oma blogis. “Mu muusikakooli ajalugu on päris huvitav. Esimeses klassis läksin ma ettevalmistusse kitarri erialal. Aasta hiljem oli ma juba kitarri I klassi õpilane. 2. klassis tuli mul selline tund nagu üldklaver ning sealt ka huvi klaveri vastu.. Ja kuna mul vahetus ka kitarriõpetaja, siis ei olnud mul temaga sellist sidet. Siis kui ma jõudsin muusikakooli 4. klassi, sai minust hoopis klaveriõpilane, kuid aasta taga ehk siis solfedžos ja muusikaloos olin ma 4. klass, klaveris 3.”

“Kuna ma olen selline inimene, kes ei kannata eriti kriitikat ning võtan kõike hästi südamesse, nutsin ma peaaegu iga klaveritund, kuna mu õpetaja oli päris karm. Vahepeal oli mul täiesti tõsine idee minna muusikakoolist ära. Käisin isegi eraõpetaja jutul. Saue muusikakoolist mind ära ei lastud. Nüüd olen ma selle üle tohutult õnnelik. 4. klassis sain ma uue klaveriõpetaja, kellega mul kohe palju parem klapp oli. Vahel küll tuli pisar ikka silma, aga mitte nii tihti kui varem. Nii ma 7. klassi lõpuni jõudsingi.”

“Veel tahaks ma rääkida oma rühmatundide grupist. Kui me muusikakooli alustasime oli meid umbes 20 lõpetas 7. Ma usun, et see grupp oli see, tänu millele enamus meist lõpuni jõudis. Muusikakooli õpetajad on ise ka öelnud, et see lend oli üks väheseid, kellel nii hea klapp oli. Nemad olid siis 9. lend, mina ametlikult 10. Siiski loen mina end nende lennu lõpetajaks :)  Kõige rohkem tahaks ma tänada Kaisat, kuna ta oli see, kes mind peale iga klaveritundi lohutas ja mulle haigelt palju toeks oli. Tema oli mu lähedastest sõpradest ainuke, kes teadis mis tunne see on, kui sa ei saa mitte ükski päev sõpradega peale tunde välja minna või kui sa passid koolis hommikul kella 8 kuni õhtul kella 9, kuna iga muusikakooli tunni vahel on üks tund ning päeva lõpus on 1.5 tunnine kohustuslik muusikakooli kontsert.”

“Neile, kes mõtlevad, kas minna muusikakooli või mitte, ütlen ma seda, et mõelge korralikult läbi. Kui teie suhtumine on selline, et oh, tundub cool, prooviks, siis ärge minge, ausalt. Sest 7 aastat on pikk aeg, ning see nõuab ikka korralikku pingutust. Minge siis, kui te olete kindlad, et te tahate end muusikale pühendada ning olete valmis 7 aastat selle nimel vaeva nägema. Mina ilmselt seda teekonda uuesti läbi ei teeks.”

“Ja mu järgmise aasta plaanidest siis nii palju, et mul on plaanis jätkata Saue Muusikakooli pop-jazz osakonnas laulu erialal. Eks see tuleb üks põnev katsumus :)”