Noor tudeng Anete Palmik ütleb, et kümne aasta pärast näeb ennast moevaldkonnas töötamas. “10 aasta pärast töötan ma kuskil moevaldkonnas. Kindlasti mitte ei ole see töö, mis nõuab päevast päeva kontoris istumist, kuid oma firma just nimelt moe valdkonnas plaanin luua juba lähiaastatel ja seda esmalt just läbi kooli ja seal õpitava,” paljastab tegus Anete Palmik Gossip.ee’le.

Anete Palmik, palun rääkige natuke endast: millega tegelete – kus koolis-tööl-huviringides käite?
Aasta tagasi lõpetasin gümnaasimi ning sügisest asusin õppima EBS’i loomemajandust. See moodul on Eestis ainulaadne ning meie kursus on justkui selle katsealused. Loomemajandus koosneb ärilisest poolest ning muusika ja moe managmendi poolest- esimene semester õppisime näiteks, kuidas moeshowd korraldada. Naljakal kombel olen nüüdseks juba pea aasta seotud ka ajakirjandusega — see on midagi, mida ei kujutanud ennast kunagi ette tegemas, kuid nüüdseks olen väga õnnelik iga uue kogemuse eest selles vallas. Öötööna disainin ja õmblen riideid.
 
Mis on teie hobid?
Tegelen oma hobidega igapäevaselt ning ka tulevikus kavatsen ühendada hobi ja töö, kuna ei saa olla hullemat asja, kui teha tööd, mis sulle ei meeldi. Üheks hobiks, millega proovin tegeleda nii palju kui võimalik on mood ja kõik sellega seonduv.

Millal avastasite enda jaoks moe ja õmblemise? Kui tihti teete tellimustöid. Mis on teie nö “leivanumber”, mida kõige enam õmmelda meeldib?
Kümnenda klassi keskel toimus meil koolis moeshow, ma polnud enne rõivaste õmblemisega ega disainimusega väga tegelenud, kuid otsustasin siiski proovida. Sama aasta sügisel müüsin oma kappi seisma jäänud riideid ühel kirbukal, kust astus läbi ka Marta Vaarik ning märkas ühte minu tehtud sõrmust, mida müüsin ning pakkus, et võiksin oma asju müüa ka tema nüüdseks mitte eksisteerivas poes Morš. Kui läksin asju näitama, võtsin kaasa ka mõned oma tehtud riided, mis olid koju kogunenud – sellest ajast saati olengi hakanud disainimise ja õmblemisega rohkem tegelema.
 
Tellimustöid ei tee üldiselt väga tihti — enamus tellimuse peale tehtavad rõivad on lõpukleidid ning neid meeldib mulle ka kõige rohkem õmmelda. Kõik minu tehtud riided on enamasti tütarlapselikud ja armsad, selliseid kleite, pluuse ja seelikuid meeldibki mulle kõige rohkem õmmelda.
 
Rääkige palun natuke oma stiilist ja stiililemmikutest? Mis/ kes teid inspireerib?
Minu stiil on lihtne — kanna seda, mille tuju parajasti peale tuleb. Ma ei saa oma stiili kuskile kindlasse lahtrisse toppida kuna kannan riideid seinast-seina. Mulle on riiete juures oluline mugavus ja samas kindlasti ka see, et rõivaese näeks mu seljas hea välja.

Stiililemmikutest… Mulle meeldivad inimesed, kes julgevad erineda nii oma iseloomu kui ka stiili poolest. Kui konkreetselt välja tuua nimed, kelle stiilil silma peal hoian siis oleks need ilmselt Anni Jürgenson ja Roberta Einer — neil mõlemal on mõnus ja omapärane stiil ja nad lihtsalt näevad head välja ükskõik mis iganes rõivas.

Intspiratsiooni leian tavaliselt väga suvalistel hetkedel ja suvalistest asjadest. Näiteks mõnikord magama jäädes tulevad silme ette uued disainilahendused või koguni valmis kleidid. Üldiselt intspireerib mind elu ja see imeline maailm, kus me elame.

Milline on teie meelest suurim moeaps?
Suurim moeaps on see, kui inimesed ei tunne ennast oma riietes mugavalt ning see väljendub kohe ka nende käitumises ja enesekindluses. Rääkides oma enda suurimast moeapsust, siis umbes kuue aasta tagusel pildil kandsin valget tavalist triiksärki, pikka musta maani seelikut ja suuri jooksudosse — see on ka üks päris suur moeapsakas, mida ei soovita kellegil kodus järgi teha.

On teil mõni lemmikaksessuaar (aksessuaarid)?
Ma armastan sõrmuseid — mul on neid terve tuba täis ja iga kord, kui kuskile välismaale lähen, pean tagasi tulema vähemalt ühe laheda uue sõrmusega. See aga ei tähenda, et ma neid väga tihti kannaks. Ma üldiselt ei ole üldse suur aksessuaaride kandja. Igapäevaselt kannan musti “kõrvarõngaid”, mis meenutavad kaugelt vaadates natuke tunneleid ning on tegelikult naelad minu seinast.
 
Mida arvate Eesti moest ja moekonkursitest?
Minu arvates on Eesti mood vägagi heal tasemel. Nii väikese riigi kohta kui Eesti seda on, leidub meil suurel hulgal andekaid moekuntsnikke — igaüks teeb asja eri moodi ja rikastab sellega Eesti kultuuri.

Moekonkursid, eriti aga noorte moekonkursid on Eestis minu arvates väga super. Mitte küll seda, et iga noorte moekonkurss Eestis oleks hea korralduse tasemega, vaid minu arvates on väga super just see, et võimalusi, kus noored saavad oma loomingut näidata, on tegelikult meeletult. Olen ise ka eelneval kahel aastal osa võtnud väga paljudelt moekonkurssidelt ning need on väga head hüppelauad, et oma moeinimese karjääri alustada.
 
Milline isiklik saavutus (saavutused) on teile siiani elus kõige suuremat rõõmu pakkunud?
Ma tunnen rõõmu igast oma saavutusest. Kindlasti on paljud neist seotud ka moega — erilist head meelt on mulle tekitanud fakt, et minu disainitud ja tehtud tooteid on kokku kolme aasta peale müüdud rohkem kui viies poes ning ükski kord ei ole ma pidanud minema nendesse poodidesse oma tooteid pakkuma, vaid alati on pakkumised kuidagi minuni jõudnud. Ma armastan väga J-malat ning tunnen oma elus tugevalt ka tema juhtimist. Mood ja disain on üks osa minu elust, kus ma tunnen, kuidas mind on juhitud kõikide nende kontaktide ja võimaluste juurde. Kõige-kõige suuremat rõõmu pakubki mulle see “saavutus”, et elan oma elu koos J-malaga ning tean, et tema teab, mis on mulle parim.

Nimetage palun 5 rõivaeset, mida te iial ei kannaks…
 Ei oskagi hetkel välja tuua ühtegi, kõiki rõivaesemeid saab lahedalt kanda kui väga tahta.
 
Nimetage palun 5 rõivaeset, mis peaks igal naisel kapis olema…
 * ilus värviline pihtseelik
 * nunnu ja samas naiselik kleit
 * must maika, mille peal saab kanda kõike
 * laheda teksti/pildiga t-särk
 * heast tugevast stretsist teksakangast skinny jeans’id
 
Millist rolli mängivad teie elus värvid? Mis on teie lemmikvärv?
Värvid on minu jaoks väga tähtsad. Vaadates Eesti tänavail ringi, siis enamati kohtab inimese seljaks musja, valget, halli ja hea juhuse korral ka midagi natuke rõõmsamas värvitoonis. Mulle meeldib kanda värilisi riideid — ühelt poolt lisab see päevale rõõmu juurde ja teiselt poolt annab see võimaluse hallist massist erineda ja silma paista. Minu lemmikvärv on old-school sinakas-roheline aga mulle meeldivad ka kõik pastell
sed värvid.

Kellena, kus näete ennast 10 aasta pärast? Kelleks soovite saada (olete juba saamas või saanud)?
10 aasta pärast töötan ma kuskil moevaldkonnas. Kindlasti mitte ei ole see töö, mis nõuab päevast päeva kontoris istumist, kuid oma firma just nimelt moe valdkonnas plaanin luua juba lähiaastatel ja seda esmalt just läbi kooli ja seal õpitava. Mu tulevane töökoht hõlmab kindlasti palju reisimist ning ei ole mitte kunagi üksluine ning pakub mulle igapäevaselt pinget ning minu annete rakendamist.
 
Kui kaua olete oma blogi pidanud? Mis on blogimise juures kõige vahvam?
Blogi (http://stuffbyap.blogspot.com) alustasin 11nda klassi lõpu poole e. siis natukne üle kahe aasta tagasi. Blogimise juures meeldib mulle kõige rohkem, et see on täiesti minu oma ja keegi ei saa mulle öelda, mida ma sinna saan ja mida ei saa sinna postitada. Samuti on väga tore, kui kuuled inimestelt positiivset tagasisidet blogi kohta või kui sind kuskil ära tuntakse võõra inimese poolt just tänu blogile. Kuna üks mu hobidest on ajakirjandus, siis on see ka hea koht, kus ajakirjanikutööd igapäevaselt harjutada ja praktiseerida.

Nimetage palun 5 blogi/veebi, mida ise igapäevaselt(nädalaselt) külastate.
 * www.stylehurricane.blogspot.com
 * www.plussmeedia.ee
 * www.stilist.ee
 * http://www.facebook.com/pages/Anete-Palmik-Design/156505177731872
 * www.onoored.ee


Anete Palmik (Fotod: stuffbyap.blogspot.com)