Katrin Kiisk on vahva ja hakkaja Pärnu tüdruk, kes õpib Tallinnas teisel kursusel õigusteadust. Vabal ajal reisimist ning DIY projekte armastav neiu peab ligi kuus aastat ka isiklikku blogi. “Blogipidamine on nagu omamoodi harjumus. Algselt kirjutasin vaid sõbrannadele, nüüd kirjutan juba.. ei teagi enam täpselt kellele. Vist kõigile, kes end ikka ja jälle tagasi tulemast leiavad,” räägib Katrin Ohmygossip.ee’le.

Palun rääkige natuke endast: millega tegelete – kus koolis-tööl-huviringides käite?

Hetkel olen teise kursuse õiguse tudeng Tallinnas, ent elanud ja kasvanud olen terve oma teadliku elu suvepealinnas Pärnus. Elangi hetkel nagu rändur kahes linnas korraga – argipäevad Tallinnas ja nädalalõpud Pärnus. Selline eluviis võib tunduda vahetevahel ülemäära tüütuna, ent kui peatun ja mõtlen korraks, mille nimel ma seda kõike teen, annab see mulle jõudu ikka selg sirgu ajada ja pea püsti hoida.

Mis on teie hobid?
Aastate lõikes olen tegelenud väga paljude erinevate asjadega, aga püsimatu hing nagu olen, pole miski nii permanentselt püsima jäänud, et seda lausa hobiks võiks nimetada. Kuna tänapäeval on erinevate DIY projektide põld väga lai, siis mulle meeldib neid kas või katseeksitusmeetodi pärast vahel ise kodus järgi proovida.

Te armastate ka reisida. Millised on olnud huvitavamad reisid?
Kõige huvitavam ja ühtlasi ka õpetlikum reis oli selle aasta märtsis Brüsselisse. Brüsseli elu ja vanalinn on midagi sellist, mida peaks iga inimene kord elu jooksul ära nägema. Lihtsalt müstiliselt kaunis paik!

Mis tagab teie meelest reisi õnnestumise?

Tavaliselt meeldib inimestele oma reise planeerida – mina olen sellele täiesti vastupidine! Kui tean lennuki väljumisaegu ja kohta, kuhu mind oodatakse, tuleb kõik muu spontaanselt. Olen avastanud, et spontaansus ongi viinud mind elu parimate seiklusteni.

Rääkige palun natuke oma stiilist ja stiililemmikutest? Mis/ kes teid inspireerib?

Minu stiil käib käsikäes minu iseloomuga – olen lihtne, aga väljendusrikas. Mulle meeldib kombineerida väga klassikalisi riietusesemeid (nagu näiteks tavalised teksad või maika) mõne üksiku piduliku detailiga. Üldjuhul mängib rolli mugavus ja põhimõte, et lihtsuses peitub võlu. Arvan, et mul ei olegi ühtegi konkreetset stiililemmikut, kellelt salamisi šnitti võtaksin, ent miskipärast sümpatiseerib mulle Eva Longoria. Mitte see Eva, keda me kõik Meeleheitel Koduperenaistes minikleitides ringi näeme tippimas, vaid päris tema ise, see õige Eva. Eva juures meeldib mulle väga ka see, et ta teeb meeletult palju head tõeliselt üllal eesmärgil.

Milline on teie meelest suurim moeaps?

Kanda kontsakingi dressidega. See on mu viimane kummaline mälestus Tallinna tänavapildist.

On teil mõni lemmikaksessuaar (aksessuaarid)?

Käekell – ilus ja praktiline üheskoos.

Mida arvate Eesti moest ja moekonkursitest?

Eesti mood mulle üldjoontes meeldib. Olen positiivselt meelestatud selles suhtes, et ka meie mood muutub ikka samm-sammult aina väljendusrikkamaks ning see annab Eesti ühiskonnale juurde läänelikku julgust ja anonüümsust tänavapildis. Mul on hea meel ka selle üle, et Eestis pole ära unustatud noori ja alles õppivaid disainereid, kellele erinevaid moekonkursse korraldatakse ning nad selle kaudu inspiratsiooni ja motivatsiooni edaspidiseks saavad ammutada. Tublisid inimesi tuleb alati tunnustada ja see on selle teostamiseks suurepärane võimalus.

Palun nimetage 5 rõivaeset, mida te iial ei kannaks…
Sellist “big NO-NO” apaatiat ei meenu mul olevat otseselt ühegi konkreetse riideesemega, seega arvan, et kõik on pigem väljakandmise ja kokkusobitamise küsimus.

Palun nimetage 5 rõivaeset, mis peaks igal naisel kapis olema…

Hästi istuvad teksad, valge triiksärk, pintsak, universaalne kleit igaks elujuhtumiks ja igapäevaselt mugav maika või t-särk.

Milline saavutus on teile siiani elus kõige suuremat rõõmu pakkunud?

Kõige suuremat rõõmu on ehk pakkunud 2008. aastal Euroopa Parlamendi delegatsioonis Eesti esindamine.

Teie blogis on väga tihti palju pilte ka teist endast – kes need pildid on üles võtnud?

Kõik pildid minust on tehtud kas sõbrannade või pereliikmete poolt. Blogis kajastunud viimased pildid reisist Norra ja kevadisest Pärnust on teinud üks mu fotograafiahuviline sõbranna.

Kellena, kus näete ennast 10 aasta pärast? Kelleks soovite saada?

Soovin saada juristiks ja selle poole ma viimased kaks aastat püüelnud olengi. Minna on veel vähemalt kolm aastat ning seega arenguruumi on, ent olen üsna kindel, et kümne aasta päras on see tühimik täidetud. Tulevikus näeksin ma end hea meelega just laste õigusi kaitsval ametikohal, ent ei saa selle eest pead anda. Unistustel on kombeks kas täituda või absoluutselt lörri minna.. aga visioon peab alati leiduma.

Kui kaua olete oma blogi
pidanud? Mis on blogimise juures kõige vahvam?
Tegelikkuses olen ma blogi  pidanud ilmselt 5-6 aastat. Blogipidamine on nagu omamoodi harjumus. Algselt kirjutasin vaid sõbrannadele, nüüd kirjutan juba.. ei teagi enam täpselt kellele. Vist kõigile, kes end ikka ja jälle tagasi tulemast leiavad.

Nimetage palun 5 blogi/veebi, mida ise igapäevaselt(nädalaselt) külastate?

1. sandrelle.blogspot.com;
2. haldjapiigad.wordpress.com;
3. pailapsed.blogspot.com;
4. fornakorucci.blogspot.com;
5. kaiirii.blogspot.com.