“Peenikeseks olemise surve valitseb ja kurnab praegu maailma ja pani mind mõtlema oma keha ja välimuse üle. Alles pärast Ameerikas käiku tundsin, et kuidagi leidsin ennast. Ma tean, kes ma olen, mille eest seisan, mis on mulle oluline ja mis mitte. Ükskõik kui ilus, sale ja terve me oleme, alati leiame midagi, mis võiks olla parem või “peenem”,” arutleb 18-aastane Norra blogija Hedda Ingeborgvik oma veebilehel.
“Ma olin alati väga enesekriitiline, kui tegemist oli mu välimusega. Kuid nüüd olen hakanud seda natuke teise pilguga vaatama, olen hakanud natuke rahulikumalt oma kehasse suhtuma ja õppinud pigem rõhutama seda, mida endas armastan ja kauniks pean ning varjama seda, mida vihkan. Nüüd naeran väljaulatuvate kõrvade ja oranži naha üle ja mõistan, et kõik ei saagi ühesuguseid reielihaseid. Aga on nii palju teisi asju, mille üle õnnelik olla!”
“Jah, no eks pisut kurb on, kui on peole minek ja ei saa kanda seda, mida täpselt tahaks ning mõned inimesed mõtlevad, et olen alaline Burger King’i elanik. Aga olgem ausad, inimesed ongi erinevad ja kõik ei pea ka kandma liibuvaid kleite või -toppe. Leian pigem rõiva, mis sobib hästi minu kehaga. Kuna mul on laiad puusad, siis ma ei kanna madalaid teksapükse ja minu stiil on kõrge värvel, see sobib mulle. Nii peaksite mõtlema ka teie.. Ei tohiks ennast karistada, kui teile on looduse poolt antud näiteks suurem tagumik kui teistele.”
Vaata ka:
http://hedda.blogg.no/
