Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel olid esimene paar, kes praegust preisidenti ja presidendiprouat kätlesid. Kui mõned paarid jäid presidendiga pikemalt vestlema, siis endine presidendiproua seda ei poolda. “Tervitasime vastastikku Vabariigi aastapäeva puhul, pikemalt ei rääkinud. See polegi koht jutuvestmiseks,” ütleb Ingrid Rüütel Gossip.ee’le, et sõprussidemeid ja kohvilauajuttu on õigem mujal puhuda.
Samuti on endine presidendiproua seisukohal, et kätlemistseremooniast võiks üldse loobuda. “Arvan, et Vabariigi aastapäeva vastutõtt pole koht glamuuri imetlemiseks ja moedemonstratsiooniks, mida kätlemistseremoonia teleülekanne ju tegelikult on. Vabariigi sünnipäeva tähendus jääb nagu tahaplaanile.”
Ingrid Rüütel, Iseseisvuspäev on möödas ning sel päeval toimunud järjekordne Vabariigi presidendi vastuvõtt samuti. Kuidas te rahule jäite ning kuidas kommenteeriksite tänavust vastuvõttu?
See põhimõtteliselt ei erinenud eelmistest, struktuur oli sama. Kontsert on alati erinev ja raske on vastata igale maitsele. Mulle muusika iseenesest meeldis, see oli tasemel ja esitajad olid väga head, kuid jagan ka nende seisukohta, kes arvavad, et vabariigi sünnipäeva kontsert ei tarvitseks tingimata jäljendada angloameerika stiili, vaid olla rahvuslikum ja kanda enam patriootilist sõnumit. Küsitavusi tekitas aga kujundus. Mida tähendas see räsitud ja kõdunev ürgmets? Kas see pidi iseloomustama Eesti riiki? Ja need taevast alla langenud suured sinised läikivad hiidmehed? Kas tulnukad, kes peaksid meile appi tulema? Või ei pidanudki see kõik üldse midagi tähendama? Aga assotsiatsioonid paratamatult tekkisid.
Olite koos oma abikaasa Arnold Rüütliga esimene paar, kes presidenti tervitas, mida te presidendile ja tema prouale ütlesite, kui see saladus pole?
Tervitasime vastastikku Vabariigi aastapäeva puhul, pikemalt ei rääkinud. See polegi koht jutuvestmiseks.
Teil olid seljas kaunid rahvariided, kes need rõivad tegi?
Tellisin need Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust, seal on suurepärased meistrid. Need on Kadrina rõivad, sealt on pärit minu emaemapoolsed esivanemad. Seni olen kandnud abikaasa kodukihelkonna Pöide riideid. Esimesed rahvariided on mul hoopis Kihnust, kus olen käinud välitöödel ülikooli esimesest kursusest alates. Praegugi on käsil kaks raamatut Kihnu kultuurist. Aga edaspidi tahan hakata rohkem kandma just neid oma esivanemate riideid, neil on minu jaoks eriti märgiline tähendus.
Mis kellani pidu kestis ning kuidas jäite muusikaga rahule?
Läksime vara ära ja sõitsime Tallinnasse, sest abikaasa pidi järgmisel hommikul avama Jänedal Presidendi suusamatka. See on traditsiooniline, ta ei tahtnud puududa, kuna on seal alati oodatud ja tema puudumine oleks valmistanud rahvale pettumuse. Mina olen saanud endale mingi viiruse külge ja seekord kaasa ei läinud.
Presidendi kõne on olnud samuti meedias jutuks, kuidas see teile meeldis?
Eriti hea oli see Paide näide – linn, kust kõik riigiasutused on eri piirkondadesse ära kolinud, alles on vaid töötukassa! Meeldis, et president Ilveski pööras seekord tähelepanu sellele, et riik on inimestest eemaldunud ja maapiirkonnad tühjenevad. Aga ma ei tahaks presidendi kõnet pikemalt lahkama hakata.
Milliseid toite vastuvõtul pakuti?
Ikka igasuguseid tikuleivakesi, kohvilauda me ei jõudnudki ära oodata. Need tikuleivad olid valdavalt kodumaisest toorainest, valmistatud väga loominguliselt ja nende kohta võis tõepoolest õigusega kasutada väljendit kokakunst!
Kas oli ka midagi sellist presidendi vastuvõtul ja presidendi kõnes, mis teid häiris?
Olen varemgi öelnud, et minu meelest oleks aeg kätlemistseremooniast loobuda. Meie abikaasaga ei saanud seda teha, oleksime langenud ränga kriitika alla: eirame president Mere traditsioone, või siis et oleme vanakesed ja ei jaksakski püsti seista jne. President Ilves on nagunii traditsioone muutnud, võiks sellestki loobuda, seda enam et ta on varem, enne presidendiks saamist ka ise sellist seisukohta avaldanud. Eestisse võeti see tava omal ajal üle soomlastelt, kes omakorda laenasid selle Rootsilt. Kuningakodadel on omad traditsioonid, aga Eesti pole kuningriik.
Arvan, et Vabariigi aastapäeva vastutõtt pole koht glamuuri imetlemiseks ja moedemonstratsiooniks, mida kätlemistseremoonia teleülekanne ju tegelikult on. Vabariigi sünnipäeva tähendus jääb nagu tahaplaanile. Kutsutud võivad ju kenasti riietuda ka ilma selleta, kuid igaks vastuvõtuks ei peaks tingimata uut hirmkallist tualetti tegema ja seda ekstra teleülekandes demonstreerima. Kõigile ei ole see jõukohane ja mõni jätab sellepärast tulematagi. Olen ka varasemates intervjuudes öelnud, et meedia peatähelepanu ei peaks olema tualettidel, vaid vastuvõtule kutsutud väärikatel inimestel enestel. Ja esile tuleks tõsta just eri paikadest pärit inimesi, mitte riigiametnikke, kellel on esinemisvõimalusi niigi piisavalt. Neid inimesi võiks tutvustada ja teha nendega intervjuusid. Ei peaks kõikidelt küsima vaid seda, kuidas meeldis pidu ja presidendi kõne, vaid seda, millega nad ise tegelevad, kuidas läheb nendel ja nende koduümbruse rahval, millised on nende tulevikuootused ja lootused, mida võiks nende arvates riik teha paremini jne.
Hindan kõrgelt meie moedisainerite tööd ja mul pole hoopiski midagi kaunite tualettide vastu, kuid neid võiks demonstreerida mujal. Enne sõda korraldati näiteks Valge Roosi balle, kus kõrgseltskonna daamid said ennast ja oma tualette esitleda. Ballide eesmärgiks oli koguda annetusi heategevuseks ja need õigustasid end. Püüdsime omal ajal tookordse Naiskodukaitse juhi Dagmar Matiiseni algatusel neid ka taaselustada, kutsusime neile ballidele erinevate valdkondade inimesi. Kuid korralduskulud ületasid kaugelt annetusi ning ballid lihtsalt ei tasunud end ära. Mõned altruistlikud ärimehed siiski vedasid asja kuidagi välja. Aga edaspidi võiks ju midagi mõelda.
Loe lisaks:
Ingrid Rüütel Gossip.ee-le: Kangesti ootaks juba lapselapselapsi!
Ingrid Rüütel Gossip.ee-le: Tantsupeo teleülekanne oli ülevaatlikum, kuid vahetu elamuse saab ikka vaid kohal olles!
Ingrid Rüütel Gossip.ee-le: Püüan anda oma panuse, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade