Gossip.ee otsustas oma erinevatelt lugejatelt uurida, millest nad unistavad, mida ootavad elult ning mida selleks teevad, et nende unistused täituksid. 21-aastane Mari-Liis Alviste unistab nii reisimisest kui päris oma kodu loomisest — ühtmoodi vahva oleks korter Manhattanil ning maamaja Pärnu jõe kaldal. “Unistan heast, rõõmsast elust! Võib tsiteerida Teidki: “My purpose in life is to empower and inspire my children and millions of people!”,” räägib Mari-Liis Gossip.ee-le.
Rääkige palun natuke endast – millega tegelete (õpite, töötate,…)
Olen Mari-Liis Alviste, kuu aega tagasi sain 21-aastaseks ning hetkel elan Tartus ning käin Tartu Ülikoolis. Õpin keskkonnakorraldust ja planeerimist II kursusel. Pärit olen Pärnumaalt, Vändra vallast, väikesest külast nimega Suurejõe.
Kas armastate unistada? Millest? Mida ootate elult? Mida teete selleks, et teie unistused täituksid?
Nooremana unistasin ikka modelliks, tantsijaks või lauljaks saamisest, nüüd on natukene reaalsemad unistused. Kuna olen peaaegu 3 aastat suhtes olnud, siis mõtlen ikka, et lähiaastailgi võibolla, abiellun ning siis tulevad ka lapsed. Enne seda tahaks muidugi natukene karjääriredelil ronida ning enda ja pere tulevikku kindlustada, mitte täielikult mehe ülal pidada jääda. Seljatagune peab ikka kindlustatud olema. Hetkel tööl kahjuks ei käi, kuna raske on leida midagi, mida saaks kooli kõrvalt teha ning raske on üldse leida midagi, mis oleks niimoodi võimalik. Rääkimata siis sellest, et mõni tööandja viitsiks tegeleda minu töögraafiku sättimisega, et ma liiga paljudest loengutest puuduma ei peaks. Olen sellistele pakkumistele hetkel vägagi avatud.
Minu üheks suurimaks unistuseks on reisimine ja maailma avastamine. Pole praeguseks väga reisida saanud, eks kooli kõrvalt on see raske ka. Meeldejäävaim reis on Kambodžalt, kus elab mul isa. Hoopis teistsugune kultuur, kliima ja inimesed. Üheks suureks unistuseks on mul New York. Liblikad tulevad kõhtu lihtsalt, kui mõtlen selle peale, et kunagi on mul korter Manhattanil. Muidugi on veel tuhandeid kohti, mida tahaksin külastada ja näha.
Suurteks unistusteks on mul veel fotograafia ning tahaksin proovida ehete valmistamist. Mul oli hiljuti sünnipäev ning kinkisin endale selleks puhuks peegelkaamera, mida olen juba kaua endale soovinud. Nüüd tahan sellega vaikselt ise õppima hakata. Osalesin ühel võistlusel ning võitsin ehetevalmistamiskursuse, käin sellel ära ning vaatan ka, mis saama hakkab. Enda ning sõprade tarbeks hakkab kindlasti midagi valmima. Eriti paeluvad mind suured kõrvarõngad ning sulgedest ehted.
Viimasel ajal unistan tihti ka täitsa oma kodust ning kuidas elukaaslasega seda sisustada, et sellest saaks just meie kodu. Elan praegu kahe väga laheda inimesega 3-toalises korteris ja ei kurda, vastupidi, tudengielu ja selline vabadusetunne mulle meeldivad, kuid viimasel ajal leian ennast tihti sirvimas sisustuslehekülgi ja -artikleid, et inspiratsiooni saada. Kuna mul on elukaaslane praegu sõjaväes, siis muidugi unistan, et ta saab sealt välja ning saame oluliselt rohkem aega koos veeta.
Raske on öelda, millest ma unistan. Unistan kindlasti väga tihti ning mulle meeldib seda teha, aga nüüd, kui küsitakse täpsemalt selle kohta, on pea tühi.
Kindlasti saaksin palju rohkem teha selle jaoks, et unistused täituksid. Aga võibolla mingisugune argus või isegi laiskus hoiab mind tagasi ja tahtejõust jääb vajaka. Teie küsimused panid mind mõtlema selle üle ning kindlasti katsun edaspidi ka seda teha ja midagi ette võtta.
Lisaksin veel, et kui viimasel ajal unistan lihtsalt oma kodust siis palju kauem aega olen ma unistanud, et kunagi elan sellises kohas, nagu ma seda kogu elu teinud olen. Maal. Talus. Suure aiaga, Pärnu jõe kaldal, metsade vahel, paljude koduloomadega, õunapuude ja maasikapeenardega. Suur unistus on ka olnud võtta endale madu. Milline, pole veel kindel, aga selle viin kindlasti täide.
Unistan heast, rõõmsast elust! Võib tsiteerida Teidki: “My purpose in life is to empower and inspire my children and millions of people!” Tahan, et minu pere ja tuttavatega oleks kõik hästi ning sooviksin olla hea eeskuju edasises elus.
Mari-Liis Alviste
Mari-Liis Alviste
Mari-Liis Alviste