“Paljud minu Eesti tuttavad küsivad, et kuidas ma suudan elada ilma koduta. Meil ei ole Adamiga paikset kohta, vaid me reisime riigist riiki ja üürime igal talvel ja suvel erinevat korterit või maja. Kõige kummalisem on see, et maja või kodu puudumine ei häiri mind üldse, sest ma armastan reisimist,” räägib võluv Katrin Lust-Buchanan Gossip.ee-le ning lisab rõõmsalt: “Mul on mitu perekonnatuttavat, kes elavad pangalaenuga majas ning nad ei ole juba aastaid suutelised koos perega reisima. Minu jaoks oleks selline elu vangla.” Nii et siit soovitus: Võtke elu kergemalt!
Olete üks neist õnnelikest, kes reisib palju. Rääkige palun oma viimastest reisidest. Olite juba mitmendat korda tükk aega Argentiinas… Kuidas läks? Mis on kõige meeldejäävamad emotsioonid seekordsest reisist?
Argentiinas möödub mul abikaasa töö tõttu juba kolmas talv. Pean ausalt tunnistama, et see on riik, mis on täis vastuolulisusi. Armastust Argentiina vastu suurendab ainult aeg.
Kui ma neli aastat tagasi esimest korda Argentiinas puhkamas käisin, ei olnud ma sellest kohast kõige suuremas vaimustuses. Jah, Buenos Airese südalinn Recoleta on imeline vanaaegse Prantsuse arhitektuuriga linnaosa, kus on aeg justkui seisma jäänud. Kahjuks on see ainult üks ilus osa sellest riigist, mida näevad peamiselt turistid. Mul oli tükk tegu, et harjuda sealse klassivahega. Ühel hetkel vaatan ma oma abikaasa polo mänge klubis, kus jooksevad ringi valgetes kitlites teenijannad, hobusetalitajad ning kuhu on pargitud maailma kalleimad luksusautod. Kui klubi väravad meie selja taga aga kinni lähevad, jooksevad külateedel paljaste jalgadega kodutud lapsed. Argentiinas on tavaline näha kümne miljoni dollari väärtuses maatüki kõrval pappkarbist kokku klopsitud maja. Nii kummaline kui see ka pole, harjub aga silm kõigega. Sel talvel olin ma Argentiina iseärasustega harjunud ning võtan nüüd seda kui teistmoodi – äärmuslikku riiki. Ometi on see koht, kus ma tunnen ennast sama palju kodus kui Eestis. Mulle meeldib, et Argentiina ei ole filigraanselt lihvitud nagu USA osariigid Florida või California. Argentiinas on alles metsikut loodust ja naturaalsust.
Kõige meeldejäävam hetk tänavusest reisit on ilmselt koht/farm, mida me soovime Argentiinas osta. Enne kui lepingule on aga allkirjad antud, on tulevikuplaanidest vara rääkida.
Olete viimste aastate jooksul palju reisinud… Mis on see, mis utsitab teid üha enam ja enam uusi kohti avastama?
Reisimine on olnud alati minu lapsepõlveunistus. Minu vanaema kaotas läbi teise maailmasõja oma kodu ning valdused ning seepärast olen ma alati tahtnud investeerida väärtustesse, mida keegi võõras ei saa minult röövida. Paljud minu Eesti tuttavad küsivad, et kuidas ma suudan elada ilma koduta. Meil ei ole Adamiga paikset kohta, vaid me reisime riigist riiki ja üürime igal talvel ja suvel erinevat korterit või maja. Kõige kummalisem on see, et maja või kodu puudumine ei häiri mind üldse, sest ma armastan reisimist.
Mitte miski siin maailmas ei ole võrreldav elamustega, mis avanevad teisi riike külastades ja teiste rahvustega kohtudes. Mul on mitu perekonnatuttavat, kes elavad pangalaenuga majas ning nad ei ole juba aastaid suutelised koos perega reisima. Minu jaoks oleks selline elu vangla. Ma hindan oma vabadust ja elustiili ning igat uut paika, mida mul õnnestub külastada.
Polo mängijaid kutsutakse tihti naljatlevalt mustlasteks, kes hobustega ühest maailma otsast teise kolivad. Kodu on seal, kus toimuvad võistlused. Tegelikult on mustlaselu juures midagi imetlusväärset. Inimene armastab endale panna peale igasuguseid piiranguid — majad, autod, kallid koolid, hobid — elu on tegelikult palju lihtsam kui me arvata oskame.
Kuidas mõjutab tihe reisimine teie enda karjääri? Kas võib öelda, et reisite, sest mehe töö ja hobi nõuab seda või just vastupidi, olete suure õnnega koos, sest saate ajakirjanikuna just reisidelt palju inspiratsiooni?
Polo ja hobused on minu mehe töö, mis katab meie peres laua. Minu abikaasa on polo professionaalina raha teeninud üle 15 aasta ning kindlasti ei ole see meie jaoks hobi. Hobustest tuleb iga polo mängija põhisissetulek.
Abikaasa töö ei sega minu enese karjääri absoluutselt. Viimase kahe aasta jooksul sisutan ma oma päevi raamatute kirjutamisega. Ja mis võiks olla inspireerivam kui reisimine. Hetkel olen lõpetamas üht eesti keelset raamatut ning alustamas teist. Lisaks sellele on mul pooleli inglisekeelne romaan.
Mis oleksid teie näpunäited alagajatele reisijatele… Mida kindlasti silmas peaks pidama, mida järgima, milleks valmis olema?
Tore, et Sa seda küsisid. Kirjutasin just oma Õhtulehe blogi viimase sissekande sellest, kuidas interneti teel lennupileteid, autorenti ja hotelli broneerides võib säästa tuhandeid naelu, eurosid või dollareid. Internet võib tunduda paljudele inimestele võõras ja pisut ebausaldusväärne, ometi ei ole veebis pakutud hinnad reisiagentuuride või lennufirmadega võrreldavad. Just seepärast broneerin ma juba viiendat aastat kõik oma reisid läbi fantastilise veebilehe www.kayak.com.
Toksides sisse kuupäevad ja sihtkoha, annab see lehekülg inimesele kõige soodsamad piletihinnad ning võrdleb neid sadade erinevate lennukompaniidega. Lugesin kunagi Financial Times ajalehest, et kõige soodsam aeg reisi broneerimiseks on 2-6 nädalat enne sõitu. Miks? Sest lennufirmad soovivad viimasel hetkel lennuki kohti välja müüa ning teevad just selles ajavahemikus kõige soodsamaid pakkumisi. Liiga varakult ei tasu seega reisi samuti organiseerida.
Paar päeva tagasi saabusin ma Sun Valley suusakuurortisse. Tahtsime abikaasaga lennujaamast kuuks ajaks autot rentida ning ükski lennujaama autorendikiosk ei pakkunud meile lahendust alla tuhande dollari. Kuna meil ei olnud puhkusel olles kusagile kiiret, otsustasime lennujaama kohvikus internetis surfata. Uskumatu, aga internt (kayak.com) pakkus meile samade firmade autosid poole odavamalt. Kui me online kinnitusega autorendi firma leti taha läksime ja auto 500 dollari eest rentisime, pidid müügiagendid peaaegu maha kukkuma. Jah, internet pakub soodsamat varianti kui sama firma müügileti taha minnes. Inimesed kasutage ja usaldage oma reisi organiseerides veebis pakutavaid võimalusi!
Minu meelest on Interneti ajastu teinud reisimise nii lihtsaks, et see ongi minu parim soovitus. Interneti kaudu on võimalik teada saada absoluutselt kõike. Eelmisel suvel käisin ühe raamatu projektiga seoses Albaanias. Mind oli hoiatatud igasugus autovaraste ja piiripunktide eest. Istusin ühel õhtul arvuti taga ja vaatasin veebis järgi maanteed, mida pidi kõige kiiremini ja turvalisemlat sihtpaika jõuda. Lugesin inimeste reisikirjeldusi ja autovarguste statistikat. Ükskõik, mis küsimus mind selle riigiga seoses parasjagu kummitas, sai paari minutiga vastuse. Mind hämmastas, et Liibanonis kinni võetud eestlased olid interneti ajastul teinud nii kehva kodutöö. Kui natukenegi huvi on, siis on võimalik iga reis tänu internetile punkti pealt paika panna. Veebis on üleval iga riigi kohta hulk soovitusi, hoiatusi jne.
Millal taas Eestis olete ning mida plaanite siis ette võtta?
Ma olen viimase aasta jooksul nii palju reisinud, et tegelikult tahaks juba väga koju tulla ja korraks jalad seina peale visata. Eelmisel suvel sai käidud Soomes, Montenegros, Horvaatias, Albaanias… siis Inglismaalt otse Argentinasse. Jõulude ajal puhkasin paar päeva Uruguays. Viimase paari nädala jooksul olen olnud Mehhikos, Californias ja nüüd otsaga Idahos suusatamas. Veebruari alguses sõidame abikaasaga Islandile ja siis tagasi Londonisse.
Kuna selle aasta märtsis s
aan ma kolmekümne aastaseks, on mu suurimaks sooviks sünnipäev kodus perekonna keskel veeta. Kuigi märts sai plaanitud kodus olemise kuuks, tuli vahepeal tööpakkumine, mille alla kulub mul ilmselt kogu Eestis oldud aeg. Sel suvel peaks valmis saama üks huvitav raamatuprojekt, nii et olen Eestisse tulemas rohkem kui üks kord.
Adam ja Katrin Lust-Buchanan
Katrin Lust-Buchanan
Katrin Lust-Buchanan
Adam ja Katrin Lust-Buchanan
[ot-gallery url=”gallery/katrin-lust-buchanan-gossip-eele-plaanime-mehega-argentiinasse-farmi-osta”]