Suure südame ja särava naeratusega Kadi Piller on eestlanna, kes kolis kaheksa aasta eest Soome. Eestis Unistuste printsessi saatest tuntuks saanud neiu on kuulsust kogunud ka Soomes, kus osales “Suomen seksikkäin 2012” võistlusel. Täna räägime Kadi’ga Soomest, sealsest meediast ning paljust muust huvitavast. Muuseas räägib Kadi, et lükkas hiljuti käima heategevusprogrammi “Let’s give a helping hand” – ehk anna abistav käsi!

Elate juba mitu aastat Soomes. Millal ja miks Soome kolisite?
Soome kolisin aastal 2004 kuna mulle pakuti tööd. Vahelduva eduga sai ka Eestis elatud ja korra ka Itaalias kuid alati oli tunne, et Soome on minu kodu.

Mis on teie meelest peamised erinevused Soome ja Eesti elu vahel?
Minu arvates on suurimaks erinevus inimeste heatahtlikkus. Eestlased on minu jaoks liiga kadedad ja küünilised. Eestlastes puudub sallivuse tunne. Ja loomulikult majanduslik olukord. Soomes riik toetab inimesi. Eestis poliitikud tõstavad aga oma palka ja toetusi. Tahaks näha millal nad oma tagumikud nendest Mersudest välja saavad ja rahva heaks ka midagi ära teevad.

Kui tihti käite Eestis?
Varem käisin harva… ehk 3-4 korda aastas. Nüüd üritan rohkem käia, et minu tütar saaks rohkem aega veeta meie perega.

Olete Soomes osalenud mitmetel võistlustel — olnud Soome seksikaimate valimistel (Suomen seksikkäin 2012) ning ka Egorazzi kuu babe. Kuidas nende võistlusteni olete jõudnud ja mis kogemusi nendest saanud?
Aastate jooksul on ette tulnud erinevaid võistlusi ja pildistamisi. Olen saanud palju uusi tuttavaid ja mõned nendest on nüüd minu head sõbrad. Aastaid tagasi kandideerisin ühele fotokonkursile ja peale seda on mind kutsutud. Tean mitmeid inimesi kes korraldavad erinevaid võistluseid. Mingeid erilisi oskusi või kogemusi nendelt võistlustelt ei saa. Minu jaoks on osalemine olnud pigem viis igavust peletada. Ja mulle meeldib pildistamistel käia. Loomulikult on kasuks tulnud ka makstav palk.

Olete heas vormis vaatamata sellele, et teil on kodus pisikene tütar, kes sündis augustis. Kuidas ennast vormis hoiate, mis on teie ilunipid?
Kui aus olla, siis antud hetkel ei tee ma vormis püsimiseks mitte midagi. Pole lihtsalt võimalust kuna mul ei ole lapsehoidjat. Üritan süüa normaalselt. Vähemalt korra nädalas käin tallis ja viin hobuse jalutama samal ajal kui tita magab.

Kirjeldage palun mõnda oma päeva, millega tegelete, kuidas jagate ennast töö ja kodu vahel?
Usun, et minu päevad mööduvad nagu kõigil teistelgi emadel. Ärkame hommikul kuskil 7. paikku. Tegelen lapsega ja üritan endale midagi süüa teha. Lõunal läheme jalutama, et ka koer saaks välja. Vahel läheme lõunal talli, kus tegelen hobusega keda hooldan. Või siis olen kodus koristamas või Gossip.ee-le kaastöid tegemas. Kord kuus käime beebikinos ja neljapäeviti on meil ujumine. Üldiselt on minu päevad suhteliselt rutiinsed. Kodused tööd teen siis kui laps magab.

Olete südameasjaks võtnud inimeste ja loomade aitamise ning lõite ka internetileheküle “Let’s give a helping hand“. Rääkige sellest palun.
Jah. Nii see on. Lugesin Õhtulehe artiklit Koerus elava üksikema kohta ja võtsin Õhtulehega samal õhtul ühendust, et tema kontaktandmed saada. Ja samas tuli idee, et teeks ka Facebooki lehe,  kus ka kõik teised inimesed kes aidata tahavad/saavad saaks koguneda ja infot jagada.  Minu ideeks on aidata suuri peresid ja üksiemasid. Kuna olen ka ise üksikema, siis tean kui raske võib olla.

Koos vana koolikaaslasega kogume riideid ja muid lastele vajalikke tarbeid. Riideid pakub meile hetkel Helsingis tegutsev kirbuturg Minipoppoo. Riided on küll kasutatud kui väga korralikud. Ja abi pakuvad ka emad Eestis. Ise üritan osta võimaluse korral mähkmeid ja toitu. Seda pole küll palju aga ka ma usun, et kellelegi toob see naeratuse näole ikka. Järgmisel nädalal peaksime saama riided jms abivajajateni.

Kahjuks on nii, et kui oled hädas, siis abi saada või paluda on väga raske. Olen lugenud erinevatest kohtadest kommentaare ja see on uskumatu kui kalgid ja südametud on Eesti inimesed. Mina olen sellel arvamusel, et kõik me teeme vigu ja elus võib alati ette tulla ootamatuid asju. Aga see ei tähenda seda, et inimene pole abi väärt. Kui kõik need inimesed, kes raiskavad aega teiste laimamise peale ka midagi ühiskonna heaks ära teeks, oleks maailm palju parem koht.

Kõige rohkem häirib mind aga see kui halvasti koheldakse loomi. Inimene suudab abi paluda, loom mitte. Minu arvamus on see, et kui inimene on looma võtnud siis peab ta ka tema eest hästi hoolitsema. Või talle parema kodu leidma.

Kevadel saab minust ehk hobuse omanik. Nimelt tahan pakkuda ühele väga haigele hobusele paremaid eluolusid ja päästa ta kauaoodatud pensionile. Hetkel ei olene see aga minust. Võimaluste piires olen talle ostnud tekke, mis teda vihma ja lume eest kaitsevad ning käin temaga väljas jalutamas, et ta saaks oma paistes jalgu natukenegi venitada.

Alates Jaanuarist olete ka Gossip.ee toimetaja. Kui võrdlete Eesti ja Soome meediat, siis mis esimesena silma jääb?
Soomes kajastatakse rohkem uudiseid mis kajastavad surma, õnnetusi, looduskatastroofe jne. Ehk seetõttu ongi jäänud mulje, et soome mehed on väga aldid tapma naise ja lapsed ja lõpuks ka iseenda. Pidevalt on sellised lood esikaanel.

Kes on teie meelest Soomes 10 kõige tuntumat nö staari?
Nr 1 on kindlasti Johanna Tukiainen. Kõik teavad kes ta on. Kas ta just staar on aga tuntud on ta igaljuhul.

Ei oskagi neid pingeritta panna aga väga tuntud on Big Brotheris osalejad, hetkel missi valimistel osalevad tüdrukud. Väga paljud nö staarid siin on tuntuks saanud just tõsielu sarjadest. Mulle tundub, et siin on kõik nii hooajaline — hetkel on aktuaalne missindus, Idols ja presidendi valimine. Ja talvel loomulikult suusatamine ja hoki.

On teil eeskujusid/ iidoleid? Kes?
Kedagi kindlat ei ole aga inspiratsiooniks on kindlasti inimesed, kes vaatamata raskele elule suudavad olla positiivsed ja naeratada.


Kadi Piller (Foto: Kari Pekonen)


Kadi Piller (Foto: Markku Järvenpää)


Kadi Piller (Foto: Kari Pekonen)


Kadi Piller (Foto: Kari Pekonen)