Uue ajakirja “Anne & Stiil” esimeses numbris vastab Sotsiaalministeeriumi osakonna peaspetsialist Anu Irval emapalgaga seotud küsimustele.
Kui suurt emapalka praegu makstakse?
Vanemahüvitis on reeglina sama suur nagu hüvitise taotleja ühe kuu keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tüine tulu eelmisel kalendriaastal. Kui inimese eest maksis sotsiaalmaksu riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millest pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.
Milline on emapalga ülempiir ja kui kaua seda makstakse?
Vanemahüvitise ülempiir on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2009. aastal on vanemahüvitise ülempiir 30729 krooni. Kui keskmine sissetulek jääb alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras, mis tänavu on 4250 krooni. Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval ning see määratakse 435 päevaks. Kui emal ei olnud õigust saada sünnitushüvitist, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist kuni päevani, mil laps saab 18 kuuseks.
Kas emapuhkusele võib jääda ka lapse isa?
Isa võib jääda beebiga koju ja kasutada vanemahüvitist alates sellest, kui laps saab 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud lapse ema, arvutatakse isale hüvitis sama perioodi tulude alusel nagu emale. Näiteks kui ema hakkab saama vanemahüvitist sel aastal, siis arvutatakse hüvitis eelmise, 2008. aasta tulude alusel. Kui aastal 2010 soovitakse vanemahüvitise saajaks ema asemel vormistada isa, siis arvutatakse ka temale vanemahüvitis 2008. aasta tulude põhjal.