“Elu Argentiinas on nagu surnud ring. Kohalik kodanik iriseb küll korrumpeerunud riigikorra üle, aga samas võtab ta vastu riiklikke abirahasid, mis ajavad riiki veelgi suuremasse vaesusesse. Eestlane ei taha reeglina töötuks jääda, vaid eelistab tööl käia. Et elada normaalselt, veel enam – elada paremini,” kirjutab Katrin Lust-Buchanan Õhtulehe blogis.
“Argentiinlast ei aja miski tööle: tema õnn peitub söömises, magamises ja paljunemises.”
“Mind paneb kõige rohkem imestama, et latiinomehes puudub auahnus olla parem kui naabrimees. Naiste tagaajamisel ilmneb neis meeletu võitlusvaim, mis tööd tehes aga jalamaid kustub. Õpetada argentiinlast töökaks on pea võimatu missioon. Kui siinne noor inimene ongi töökas, siis hävitavad selle tema kaaslased, kelle meelest on laisklemine täiesti tõsiseltvõetav viis päeva õhtusse saata. Et aga argentiinlased omandavad elustiili ja hoiakuid üksteiselt, siis on laiskus siinses ühiskonnas vägagi moes.”