“Praegu saab nalja kiirabis suhtelisel harva, sest 25% tõusnud kutsete arv ning raskete juhtumite ning ülitihedate klientide hulk räägib selget keelt masuaegsete kärbete rasketest tagejärgedest inimeste tervisele. Pigem on rohkem nutt kurgus,” räägib kiirabiarst Mare Liiger Gossip.ee-le.

Mare Liiger, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Sündisin 29. novembril 1957.aTallinnas

Kas näitleja Ellen Liiger on teie sugulane?
Ellen Liiger on minu ema ja vähe sellest, ka isa oli näitleja ning näitejuht, Ilmar Tammur.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Algusest viiuldajaks, õppisin ju muusikakoolis viiulit. Tegelikult on soov inimesi ravida olnud juba väga noorelt, sest mäletan mõttemänge teki all, kus ma unistasin, et võtan ära inimestelt valu ja see oli juba 4-5 aastaselt.

Millistes koolides olete õppinud ja kus?
Kuna ema kolis Tartusse, siis algas koolitee Tartu TPK harjutuskoolis, edasi juba Tallinnas 21. keskkoolis ning siis Muusikakeskkoolis. Lõpetasin keskkooli töö kõrvalt Tallinna 10 õhtukeskkoolis.

Teie perekond ja lapsed?
Mul on tütar, kes lõpetas just gümnaasiumi ja abikaasa.

Kui noorelt tekkis teil huvi meditsiini vastu ning kui kaua olete juba kiirabis arstina töötanud?
Huvi on ilmselt olnud alates lapsepõlvest, aga kutsumuseks sai see siis kui töötasin onkoloogias ja õppisin õhtukoolis. Kindel teadmine, et minust peab saama arst ja muu ei ole lihtsalt võimalik. Ei mingeid valikuid, oli üks ja ainukene ilma igasuguse alternatiivita. Nüüdseks on arsti tööd tehtud peaaegu 30 aastat.

Kirjeldage palun ühte tavalist tööpäeva kiirabis?

Hommikul katsun tulla varem, et autogeense treeninguga nn “pildi sisse” minna. Kui hästi läheb, siis õnnestub tass kohvi ka juua. Meie elu käib häirekeskuse taktikepi järgi. Tuleb teade, jalatsid jalga ja minekut. Masinas saame teada, mis probleem ootab (kui hästi läheb). Kutsel selgub, kas saame kohapeal hakkama või tuleb viia haiglasse. Edasi teatada häirekeskusesse kui vabaneme ning enamikul juhtudest anatakse uus kutse kohe. Viimasel ajal ei ole praktiliselt hoo ja hoobi vahel aega ning ühtjagu tuleb ratastel olla 6-8 tundi järjest, hea kui ihulised tarbed saab rahuldada. Ööpäevas sõidame raskematel päevade kuni 700 km ööpäevas, 500 km on üsna igapäevane. Öösel kui õde ning kiirabitehnik jalapealt voodisse vajuvad, on minu kohustuseks kaartide sisestamine arvutisse. Tänavu on hea valve see kui 3-4 tundi tukkuda saab, aga tihti õnnestub tukastada vaid sõidu ajal.

Kas saate ka kohatuid “naljakõnesid”, et keegi kusagil vajab abi, ent tegelikult nii see pole?

Meie kõnesid vastu ei võta, see on häirekeskuse rida, kuid juhub, et saadetakse meid ränkraskele traumakusele, mis poolel teel anulleeritakse, kuna patseient on vahepeal tervenenud. Isegi sünnitaja on poolepealt ümbermõelnud ning sünnitamise lõpetanud.

Milline või millised on olnud kõige naljakamad seigad kiirabi töös?

Praegu saab nalja kiirabis suhtelisel harva, sest 25% tõusnud kutsete arv ning raskete juhtumite ning ülitihedate klientide hulk räägib selget keelt masuaegsete kärbete rasketest tagejärgedest inimeste tervisele. Pigem on rohkem nutt kurgus. Inimesed on tigedad, perearsti juurde ei pääse, järjekorrad eriarstide juurde on kosmilised ja siis on kättesaadav kiirabi, kelle peale oma äng ning trots valatakse. Ka lausnahaalitsejaid on palju. Milline oleks näiteks teie reaktsioon, kui kiirabi kutsutakse kell 03.00 56 km taha ning uksel seisab kodanik kotikesega ning teatab, et kell 08.00 peab ta olema Tallinna polikliinikus vereproovi andmas ning meie oleme kohutsatud tema sinna praegu viima, sest ta on MAKSUMAKSJA!!

Kuidas on lood narkomaanidega, kas neid on palju ning vajavad tihti abi ning mis tundega te neid aitate?

Narkomaanid vajavad abi mitte sugugi nii palju kui arvatakse. Tõttüteldes aitan neid kahjutundega. Üle 3-5 aasta neil elada ei ole ja see tühine antidoot, mis nad üledoosist välja toob ei ole ju sisuline abi. Suhteliselt süütud kulud võrreldes nii mõnegi teisega. Üliõpilasi nad poole stuudiumi pealt ei peta, jättes lubatud õppelaen tagasiulatuvalt hüvitamata, rämpsvõlakirju ei osta meie inimeste toimetuleku arvelt jne, jne.
Palju raskem on oma emotsioone kontrollide laps/joodikuid ning alkohoolikuid teenindades.

Südamelt ära?
Ilmeselt kõige rohkem südamelt ära kirjutan ma oma blogi rubriigis üksiku uitaja mõtisklusi (vaata SIIT)

Huvialad?
Esmaabikoolitus, uimastiennetus, sotsioloogia ja suvel aiandus.

Mida arvate selgeltnägijatest, tervendajatest?

On tõsiseid asjatundjaid, kelles on hoomatav vägi nagu näiteks Kaika Laine, on inimesi, kes kasutavad tumedaid jõudusid ja teevad palju kurja ning on ohtralt naljaninasid, kes oskavad raha teha.

Kuidas on lood horoskoopidesse uskumisega ning kes te tähtkujult olete?

Horoskoopidesse ma ei usu. Väga harva viskan pilgu peale ning siis unustan kohe. Ise olen Ambur.

Millist muusikat kuulate ning kes on lemmikud?

Väga meeldib Corelli, Vivaldi, Bach – üldse klassikaline muusika, mida võib lõputult nautida. Genesis, Pink Floyd. vana hea katri. E.Sven Tüüri muusikat tahan võimalusel kuulata, Pärdi teoseid katsun kuulamas käia. Popmuusika jätab mind suhteliselt külmaks, sest olude sunnil tuleb seda veidi rohkem kuulata kui sooviksin. Nimelt tuleb tihti sellistel pidudel meedikuna valvata, kus tümpsu lastaks ja siis on seda sundkontserti rohkem kui vaja. Eriliselt sürrealistliku kogemuse sain aasta tagasi kui olin med valves ühel kahepäevasel klubiüritusel. Kella 1-st öösel tuli lavalt klubitümpsu ning meile veeti telki teadvuseta kutte, kes korgist olid ennast teadvusetuks tõmmanud ning ohjeldamatult oksendasid. Mitu raami oli täis ja kiirabi muudkui vooris, meie panime telgis tilka ja kontrollisime, et nad hingamisteedesse ei oksendaks. Pärast seda on klubimuusikal minu jaoks alati oksemekk man.

Millist raadiojaama enim kuulate?
Vikerraadiot.

Millised saated telerist on lemmikud ning milliseid saateid te ei vaata kunagi?

AK, mõned krimisarjad nagu CSI kriminalistid, Reporter, Foorum, Välisilm. Lemmikkanaliteks on History, Discovery, BBC, Animal Planet. Mitte iial ei vaata või ei vaadanud seebikaid, Tantsud tähtedega, Tõehetk ja sarnased reality saateid.

Kes võiks olla teie arvates järgmine Eesti Vabariigi president, kas Ilves jätkuvalt või Indrek Tarand?

Mulle meediks kui I.Tarand saaks presidendiks, aga seda ei juhtu – kahjuks.

Kui tihti leiate tänase kiire elutempo juures aega lugemiseks? Millised on olnud teie lemmikteosed ning kes on kirjanikest lemmikud?

Mul on valves alati raamatud kaasas. Viimasel ajal on absoluutne lemmik päevalehe kirjastuse poolt väljaantud “Loodud kestma”. Uuesti ja süvenenult lugesin Beck “Riskiühiskond” – sotsioloogilised monograafiad. Eksistentsialistide raamatuid loen taas ja taas. Lemmikteosed on A. de Saint-Exypery “Õine lend” ja Albert Schweitzer “Kultuur ja eetika” Albert C
amus “ Katk”.

Teile meeldib kasse aidata, kuidas on lood Tallinnas kassidega ning loomade varjupaigaga?

Kõik sõltub, millisest varjupaigaga on tegu. Kui Hoiupaik, siis asi on selge. Elavad põhiliselt omavalitsuste rahakoti peal. Kassipojad, mis sinna satuvad saavad kohe mürgisüsti. Need kassid, kes stressis susisevad lähevad sama teed. Vähesed saavad korraga vaktsiini, ussirohu ja kirburohu ning need kes ussitoksikoosi ära ei sure steriliseeritakse ning neil on lootus leida endale kodu. Arvata, et 1 neljakümnest on selline õnnelik. Koertel on lootus suurem ning mürgisüstiga tapetakse vaid haiged või üliagressiivsed. MTÜ-d päästavad, sotsialiseerivad ning ravivad kõik, keda nad oma hoolealla võtavad. Paraku on ressurss napp ning inimesi, kes oma kodu pakuks hoiukoduks on väga vähe. Eriliselt raske on nende töö, kelle kodus on kassipojad, sest iga hetk peab olema valmis ravima, hooldama, kliinikusse sõitma. Kassipojad haigestuvad üliraskelt ning surevad abi puudumisel mõne tunniga.

Kas ja kui palju on teil omal kasse kodus?
Praegu on mul linnakodus järgmised hoiukassid
1, Viktoria pikakarvaline steriliseeritud emane kass, kes elas üle raske stressi, kuid on nüüd koduvalmis
2. Blacky- emane egiptuse mau laadne šokolaadivärvi emane. Läheb steriliseerimisele ja siis on koduvalmis.
3. Tuha- 3 kuuna kassiposs- süsimust ning vallatu
4. Tahma- 3 kuune kassipoiss, suur nurrmootor, must valge laiguga rinnal koduvalmis-
5. Panter- süsimust kassihärra
6. Tuhkatriinu- vesihall triibik.
Luigel on meil teine elamine ja seal on isiklikud kiisud- 14 aastane kollane vanahärra Jonny ja 8 aastane pika kollase karvaga härra – Kiki. Loomulikult kastreeritud.

Mida ütleksite loomapidajale, kes tahaks loomakest võtta endale või temast vabaneda mingil põhjusel?

Neile, kes tahaksid looma võtta soovitaksin tõsiselt kaaluda – see on sõber pikkadeks aastateks. Nad tunnevad valu, leinavad kodu kaotuse puhul. lõpetavad söömise ja surevad stressis nälga. Kui see ei ole teile mõistetav, siis ärge võtke looma. Kus me oleme kümne või viieteistkümne aasta pärast? Kus on meie neljajalgne sõber?

Neile, kes loobuvad loomast kergekäeliselt ei ole mul suurt midagi ütelda. Inimene, kellel puudub samasastumisvõime ning empaatia ei olegi midagi ütelda, sest asjatu on süüdistada inimest selles, et tal puudub jalg või käsi. Kui vasakut ajupoolkera ei ole, siis ei saa seda siirdada. Paraku paikneb kaasatundmisvõime ja inimlikkus just vasakus ajupoolkeras. Kõige jälgim, mida inimene teha saab on lasta oma loom hulkuma, kuid parem ei ole ka see, et ta tapab oma sõbra loomaarsti kätega, sest mürgisüstiga “ magama panek” on samavõrra mõrvamine nagu Norra püssikangelase tegu. Need, kes valutava südamega oma lemmikust loobuma peavad, võtavad MTÜ-dega kontakti juba enne kui kriitiliseks läheb ning me oleme neile ka abi leidnud. Omanikud on ka rahaliselt õla alla pannud, et nende lemmik uue kodu leiaks.

Kuidas suhtub Vabariigi Valitsus teie arvates kodututesse loomadesse ning loomade varjupaigaga seonduvasse?

Täpselt samuti nagu ta oma keskmisesse kodanikku suhtub – üleolevalt/ ükskõikselt.

Kas on olemas ka mõni aadress või kontakt neile, kes sooviks kodutuid loomi aidata teie elukoha piirkonnas näiteks?

www.kassiabi.ee
minuga saab ühendust võtta ka blogis
http://kassilausuja.wordpress.com/

Milline ravim on on kõige parem seljavalude ja radikuliidi puhul?

Kõik sõltub sellest, millises staadiumis radikuliit on. Kui suuri muutusi lülivaheketastes ei ole, siis OLFEN plaastri kleepimine võib olla toimivam kui tabletid. Kui aga radikuliidivalu kiirugub ka jalga, siis on hädavajalik kompuuteruuring, sest tihti saab hädale tõelist leevendust alles neurokirurgi käest. Just kompuuteruuring näitab, mis lülivahekettaga tegelikult juhtunud on. Meditsiinil on radikuliidivalude leevendamiseks tegelikult terve arsenal retseptiravimeid, aga need vaid leevendavad, kuid ei ravi. Juhul kui lülivaheketta tükid ei ole veel selgrookanalis, siis koos valuvaigistitega on oluline vastavate võimlemisharjutuste tegemine ja neid tuleb tõesti teha iga pave, sest sellege tugevdatakse lihaseid, mis selgroogu paigal hoiab.

Kui puuk on imenunud nahasse, siis kuidas seda kõige targem oleks sealt kätte saada ning mida võiks määrida puugihammustusele?

Selleks on apteegis müügil nn puugilingud ja metsainimene paneb selle oma võtmehoidja külge. Fantastiline vahend, puuk tuleb välja ilma probleemita ja haiguserisk on väikseim. Õli ja rasva peale panna ei tohi, sest siis tuleb küll puuk välja, kuid enne sülitab hapnikupuudusest oma haigusetagavarad inimesele naha sisse. Reegel on järgmine – mida vähem puuki traumeerida, seda väiksem on haiguserisk.

Kui rästik nõelab, siis milline oleks esmaabi kohapeal enne kiirabi saabumist?

Rästiku salvamise korral oleks hea panna salvamise kohale jahedat ning mitte koormata vigastatud jalga. Hoida salavatud kehaosa südamest madalamal ning hakata sõprade abiga metsast välja tulema. Kutsuda kiirabi. Rästiku salvamine ei ole küll surmav, kuid arstile peaks näitama, eriti kui jäse poole tunni jooksul tugevasti paistetab.

Mida põnevat toob teile veel alles jäänud suvi?

Nüüd toob järelejäänud suvi põhiliselt koolitusi, kiirabitööd ning mõned fantastilised seenelkäigud.

Millal ja kuidas te puhkate?
Suvel puhkan põhiliselt aias lillede keskel. Kolan metsas ning mere ääres. Armastan sauna ning kümblustünnis mõnulemist. Harva käime oma perega ka reisimas.

Kui see saladus pole, siis kui suur on kiirabi arsti kuupalk?
Keskmiselt 1100 EUR.