Kaire Leibak on 23-aastane kolmikhüppaja, kes on viimasel ajal vaevelnud vigastuse küüsis. Selle hooaja kannakõõluse lõikuse tõttu vahele jätnud Leibak loodab aga august välja ronida ja pääseda Londoni olümpiale.
Räägi natuke, kuidas jõudsid spordini?
Hakkasin kergejõustiku treeningutel käima 1995. aastal Kersti Viru treeningrühmas. Sport on mulle väikesest peale meelt mööda olnud. Käisin juba ennem treeningutega alustamist venna ja ta sõpradega staadionil jooksmas, hüppamas ja niisama palli mängimas. Ema-isa utsitamisel läksin väiksena ka sügisjooksu jooksma, mille võitsin. Seal kutsuski Kersti Viru mind kergejõustiku trenni.
Millest Sa juhindud spordis ja elus?
Püüan asju enda jaoks niimoodi sättida, et ma tulemusega ise lõpuks rahul oleksin. Kuulan palju oma sisetunnet.
Mis on Sinu tähtsaim eesmärk spordis? Mille poole püüdled?
Tahaksin olla oma ala valitseja. Eesmärk on sinna jõudmise protsessi nautida. Tähtis on, et treening poleks lihtsalt raske töö, vaid see on see, mida ma tõeliselt teha tahan.
Sinu parim omadus?
Oskan end häälestada teatud seisundisse tähtsamate võistluste ajal s.t. et ma ei löö kartma, vaid oskan end õigel ajal kokku võtta ja endast maksimumi anda.
Kuidas Sa saad üle om nõrkusehetkedest?
Tavaliselt mõtlen siis oma eesmärgile ja tuletan endale meelde, et kui juba liigud sinna poole, siis ei tohi alla anda. Tagasilööke tuleb ette ja nii see elus juba on. Sihti tuleb alati silme ees hoida ja liikuda selle suunas. Ükski vaevanähtud töö ei jää tasumata, arvan ma.
Refereeritud artikli täisteksti loe veebist Eestisport