“Mind, lihtsurelikku apoliitikut, ei huvitagi, kas raha tuleb riigi või pealinna taskust – mind häirib, et lollused ei ole siin maal karistatavad. Ma tean, et ma pole kaugeltki esimene, kes leiab, et järjekordse hullu idee jaoks eraldatava raha võiks panna mujale,” arutleb Kerttu Rakke.
“Näiteks lasteaedade rajamiseks-renoveerimiseks. Või siis nn uusvaesuse (töökaotuse tagajärjel pangaorjaks saamine) kaotamiseks. Või tänavate korrashoiuks. Või kaldteede rajamiseks, et inimesed saaksid normaalselt lapsevankrite ja ratastoolidega liikuda. Samuti võiks seda raha rakendada selleks, et inimesed Eestist minema ei tahaks minna. Või püütaksegi kähku praegu kõik raha ära raisata, sest hiljem ju nagunii meil maksumaksjaid pole?”
“Olen juba peaaegu viis kuud aidanud toimetada ajakirja Vaimukad – see on ajakiri vaimupuudega inimestele, nende peredele, toetajatele ja sõpradele. Just äsja ilmus trükist viies number. Selle aja jooksul (ja varemgi) olen kokku puutunud paljude vaimupuuetega inimestega ja, ausõna, nii haiget oma naba imetlemist ja üksteisele labaselt ära teha püüdmist kui meie valitsusjuhtide seas, pole ma kohanud. Rahaga ümber käia neist küll enamik ei oska, aga seda, nagu näha, ei oska ka need, kes meie eest otsuseid teevad.”