Albu tüdruk Renate Saluste lõi oma esimesed meloodjad väga varajases eas. Klaveriõpinguid alustas ta teises klassis. Laulmisega hakkas ta tõsisemalt tegelema 14-aastaselt.  Gossip.ee uuris värske ja kauni välimusega Renatelt, millised on tema tulevikuplaanid ja kelleks tahtis neiu pisikesena saada.

Lugesin Internetist, et “Tre Stuudio avastas Renate 2009 aastal Internetist”. Kuidas teie koostöö Tre Stuudioga alguse sai?
Olin pikemat aega klaveri ja ka mõningaid lauluvideoid Internetti üles pannud. Ühes “Roosas suhtlusportaalis” tutvusin ühe Tre Dj’ga, kes ka nägi neid videoid ning rääkis minust üsna pea edasi kolmandatele isikutele. Alguses sain aru, et läheksin stuudiosse mõningaid meloodiaid klaveril sisse mängima, aga paari päeva pärast kontakteerus minuga Siim Pohlak (Tre eestvedaja), kes ütles, et ma valmistaksin ette paar lugu, mida neile laulda. Olin asjast ikka väga valesti aru saanud. Igatahes läksin stuudiosse, laulsin neile ette kaks laulu ja väga pikka juttu polnudki – hakkasime rääkima, mis stiili ma võiksin teha, mis oleks mu artistinimi jne.

Olete YouTube’is oma klaverimänguga hoogsalt fänne kogunud. On teile ka sealt mõni huvitav pakkumine juba tulnud?
On ikka, on soovitud teha minuga koos laule ja mõndades väiksemates projektides olen ka osa võtnud, nt. kui on tahetud mu klaverimängu kasutada mõnes produktsioonis.

Kas olete kaalunud laulmiselt minna rohkem klaveri mängimise peale?
Ei, mulle meeldib klaverit mängida kui ma saan improviseerida – noodist lugemised mulle ei istu ja ega ma väga pro selles ka ei ole. Improviseerimine samas on, aga laulude tekkimise algallikaks, sealt edasi tulevad juba sõnad ning valmib laul. Minu jaoks need mõlemad tegevused on üksteise jaoks hädavajalikud ja tasakaalustavad üksteist.

Mis või kes teid lugude kirjutamisel inspireerib?
Enamasti ikka reaalne elu, emotsioonid. Väga niisama ma laule ei kirjuta – kui vaja midagi ära öelda, siis võtan paberi ja pliiatsi kätte. Õnneks olen ma ka väga emotsionaalne inimene nii, et lauluideedest hetkel puudu ei jää.

Milline on teie kõige õnnestunum ja parim lugu?
Hmm.. võttis mõtlema. Eks iga laul on omamoodi õnnestunud. Tooksin välja aga “Vii Mind Endaga” mis meeldib mulle väga selle tausta poolest, produtsendiks siin kohal on noor ja andekas Chris Vee ja samas teine oluline laul mulle on “Koopia” mis kannab minu jaoks olulist sõnumit ja on samas ka väga huvitava taustaga, koostöös tehtud legendaarse WhiteBwoyga.

Milline on olnud teie lapsepõlv? Olete sellega rahul?
Kindlasti kõik asjad, mis on minu elus varem toimunud on muutnud mind selliseks nagu ma praegu olen. Mul on olnud väga nõudlikud vanemad, millega varasemalt on tekkinud ka mõningaid probleeme. Enamus mu lapsepõlvest möödus raamatute seas – olin totaalne raamatuhai, lugedes aastas läbi umbes sada raamatut ja mängisin ka nt. rohkem poiste ja autodega. Kõik mulle kingitud nukud olid aastaid pakendis. Teises klassis hakkasin käima ka kohalikus klaveriringis.

Kas ja kui tihti analüüsite seda, mida olete minevikus läbi elanud?
Varem mõtlesin selle peale tihedamini, aga nüüd on see juba nii ära mõeldud ja tuleb edasi liikuda.

Mis on teie eesmärk? Kuhu sooviksite oma elus jõuda?
Odaviskes maailmameistriks tulla :D Ei, tegelikult olen väiksest peale soovinud saada suureks muusikuks ja kindlasti oma teed selle unistuse poole ka jätkan. Väiksena oli sõna “laulja” minu jaoks midagi nii suurt, et väga keegi ei teadnud, et ma sellega tegelen. Võtsin küll kohalikest lauluvõistlustest osa, aga täiesti vastumeelselt ja sellised võistlused ei meeldi mulle väga siiamaani. Ma ei julgenud kellegile oma unistusest lihtsalt rääkida – laulsin ja harjutasin kodus üksi olles. Ütlesin ka, et tahan pianistiks saada ja veel kõige varaseim unistus oli mul saada millegi pärast ajukirurgiks… Vähesed inimesed said teada, et ma tegelen laulmisega alles pool aastat enne esimese singli “Paanika” ilmumist, kui panin youtube’i ühe lauluvideo üles ja ülejäänud tutvusrindkonnas said sellest teada alles siis kui see singel reaalselt ilmus.

Milline on teie perekond? On teil ka koduloomi?
Koduloomi ei ole, kahjuks. Küll aga naabri kass on meie sagedane külaline viimasel ajal. Perekond on mul tasakaalukas. Muusika on meie peres alati olnud. Üldiselt oleme selliseid rahulikud maainimesed.

Meenub teile mõni seik fännide või esinemistega, mida sooviksite meiega jagada?
Väga südant liigutav minu jaoks oli see, kui peale ühte esinemist, tuldi lava taha ning kingiti mulle lilli ja õhupalle. Väga meeldib ka see, kui näed lava ees rõõmsaid nägusid, kes kõiki su laule peast teavad ja kaasa laulavad. See on mõnus tunne.

Kuidas kavatsete suvelõpu veeta?
Puhkan, olen lähedastega, valmistun vaimselt kooliks. Samas on mul ka esinemisi tulemas: 13. august Türil ning 19. august Kanaveres. Samas käib stuudios töö ka juba uute lugude kallal nii, et saab nendega ka tegeleda. Tahaksin ka oma hiiglama paksu “The Beatles – ansambli lugu” raamatu läbi saada, mis praegu kohe üldse ei taha läbi saada.

On ehk midagi, mida tahaksite veel öelda…
Loodan, et maailmalõppu veel nii pea ei tule kuna mul on Teile veel nii palju pakkuda.