“Mind on eriliste võimetaga inimesed aidanud elus enam kui üks kord. Pigem on neil olnud eriised ravivõimed. Kummaline kogemus, aga tuleb tunnistada, et see osutus mitte usu- vaid faktiküsimuseks. Nii et suur tükk skepsist purunes kildudeks,” räägib psühholoogiat armastav kaunis ja särtsakas poliitik Evelyn Sepp Gossip.ee-le. Muuhulgas paljastab Evelyn, millistest ametitest ta unistanud on ning milliseid on elujooksul pidanud.
Evelyn Sepp, teie sünnipäev ja sünnikodu?
13.juuli. Tallinn
Millisest elukutsest unistasite lapsepõlves?
Teiste inimeste arstimise või õpetamise ind plikapõlves läks mul vist väga kiiresti üle ja unistuseks need ilmselt ei vormunudki, aga arhitektuur ja psühholoogia olid aastaid fookuses ka selle pilguga, et nendest võiks kunagi saada leiba andev amet. Olen vist kunagi juba kommenteerinud, et minu lemmikmänguasjad olid ehituskonstruktor ja kingakarpidesse peensusteni disainitud ehedad interjöörid. Nukkudega mängiv tüdruk pole ma kunagi olnud. Samuti lugesin kohustusliku ilukirjnduse kõrval ahnelt ka kõikvõimalikku psühholoogialast teaduskirjandust. Mine tea, milleks need huvid kasuks on tulnud.
Milliseid ameteid olete oma senise elu jooksul pidanud?
Kapsakõplaja, kartulinoppija, kommide komplekteerija, galeriijuhataja, müügimehe, modelli, lavakõnni treeneri ja siis juba kõiki neid ameteid, mida mu ametlikust eluloost lugeda võib.
Millised on teie tulevikuplaanid?
Kui aega ja võimalust antakse, siis Kultuurikatla ehituse lõpuleviimine, selle väga erilise koosluse käivitamine ja arendamine. Sellest peaks saama Eesti mõistes üks väga unikaalne ja eriline loomekeskkond, mis on suunatud sellele, mida Eestis nii väga napib – ideede jagamisele, valdkonnaüleselt koos tegemisele, koos mõtlemisele ja siis üheskoos maailma vallutamisele. Ehk siis kultuurivaldkondade segamise katel sõna otseses mõttes ja nii, et see pakuks rõõmu ja põneva kaasalöömist igaühele, kes ei asu ellesse hoonesse professionaalina, viad nn tavalise kunstinautijana.
Südamelt ära?
Üks Facebookist laenatud mõte: “Glaser: Mitte uhkus, vaid häbi on pigem tänapäeva inimeste probleem. Valeuhkus ehk kõrkus võib isegi olla sügaval tuntava häbi väljendus, vajadus ennast upitada madala enesehinnangu tõttu. Uhkuse patu mõistet ei saa rakendada marginaliseeritud inimestele, kellele on alati õpetatud, et me peaksime endid häbenema!”
Vot siis!
Mida põnevat toob teile käesolev suvi, kuidas ja kus puhkate?
Puhkuseplaane ma niipea ei hau, sest asusin äsja uude ametisse. Seega ootab ees peaasjalikikult kiire ja töine suvi. Eelkõige täis lootusi, et käivitub Kultuurikatla ehitus.
Igatahes olen optimistlik, sest iga päev, mis selle ehituse algust lähemale toob, toob lähemale ka päeva, mil see maja juba oma tulevastele asukatele uksed avab.
Kogu Eesti kultuurielu plaanis jõuab agakohe-kohe poolepeale ka Euroopa kultuuripealinna aasta oma väga mitmekülgse ja priske programmiga. mida soovitan südamest kõigil avastada.
Sellel aastal saame me osa väga paljudest ainulaadsetest kultuuriüritustest, mis meie ukse alla ei pruugi enam kunagi jõuda. Võtkem seega sellest võimalusest viimast ning muutkem üht kõige kahjrlikumat külge endi juures – pidevat virisemist ja vigade otsimist.
Euroopa kultuuriaasta läheb mööda ainult neist inimestest, kes igasuguse viisaka kultuurielu vastu ise vähimatki huvi ei tunne ega respekti üles näita. Kõigil teistel on aasta jooksul pea 7000 võimalust üle Eesti.
Ootasin ka kärsitult koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Olen ka ise kunagi kooliajal laulukaare all laulnud ja see on väga võimas tunne.
Üks asi veel, mis mu närvid pingule veab, on ujumise MM Shangais. Kas ise õnnestub sinna korraks kohale sõita või mitte, pole veel selge, aga eeloleva olümpiahooaja valguses saab see olema ülipõnev ja ülitähtis igatahes.
Huvialad?
SMS – Sport. Muusika. Suhted. :)
Põnevaim seik senisest elust?
Mul on raske teha selles osas mingit edetabelit. Põnevam vist ongi elu ise. Kukud. Tõused, lähed edasi, kukud jälle, tõused jälle ja ja lähed jälle edasi. jne.
Olen tahtnud elada huvitavat elu ja sellisena ma teda elangi.
Kuidas meenutate osalemist telesaates”Tantsud tähtedega”?
Ülivõrdes. Mina sain sellest saatest kaasa ravimatu tantsupisiku, hulga sõpru ja leidsin üles uue ja seiklusliku vaate elule, mille olin kuhugi lootusetutlt ära kaotanud.
Ausalt öeldes ei mõista ma inimesi, kes sellest võimalusest kergel käel ära ütlevad. Hirmud mittehakkamasaamise või meediapeksu ees on loomulikud, aga nende ületamine, milleks on loodud absoluutselt kõik võimalused, on kergem kui te arvate ja see on absoluutselt võimalik.
Osaleja seisukohast ei ole tegu pelgalt tantsu- ega trennisaatega, vaid see aitab muuta väga palju iseenda mõtlemise juures, murda välja rutiinist, mida täiskasvanud inimestel elus just väga thiti ette ei tule. Tegeleda iseendaga nii füüsilises kui sisekaemuste mõttes.
Nii et hetkeline mugavusest ülesaamine tasub end kuhjaga ära. Mõtlen seda väga tõsiselt ja soovitan soojalt igaühel sellest võimalusest kinni haarata!
Mida arvate saatest “Laulud tähtedega”?
Arvan hästi. See on küllaltki kaasakiskuv saateformaat, kus peamine on asja moraalne iva – heategevuslik moment. Kõike mida selle saate raames tehakse tulebki selles kontekstis hinnata.
Mina olen selle saate puhul alati hinnanud selles osalevate inimeste pühendumist ja oma aja ja energia ohverdamist ning olnud nõus nende heatahtlike vaatajatega, kes leiavad sealt kaasaelamisrõõmu ja kaasaaitamise põhjust. Elus on hulgaliselt asju ja hetki, millesse ei peaks nii hirmtõsiselt suhtuma.
Sellesse heategevuslikku saatesse iseäranis. Isiklikult meenutan ka väga toredat seltskonda – nii teisi tähtosalejaid, kogu taustatiimi, lavaparnter Margus Vaherit kui meie lauluõpetajat Annelyt. Igati tore kogemus oli ehkki mitteprofina väga raske.
Millist muusikat kuulata armastate ning kes on teie lemmikud Eestis?
Muusikat kuulen ja kuulan palju. Stiililiselt väga erinevat. Ühesõnaga seinast seina. Kui mingi võrdlus tuua,siis sobiks paralleel tõmmata hea söögiga. Kogu aeg ei taha ju üht ainsat head asja. Nii nagu isud muutuvad, püsib ka põnevus uute muusikaliste maitsete avastamisel, mis meeli erutaks. Peamine, et see mida tehakse, oleks tehtud ausalt ja proffessionaalselt.
Eestis on palju andekaid artiste, kes nendele kriteeriumidele vastavad ja kellele kuulub ka minu jäägitu lugupidamine. Nii klassika kui popi mailt.
Millist raadiojaama kõige meelsamini kuulate?
Uut Eesti muusika reklaamikanalit – Netiraadiot. Asub aadressil netiraadio.ee. Millest see elatub, pole veel aru saanud, aga mõte on ju hea.
Lemmiksaated telerist?
Suurema osa oma meediatarbimisest saan ma kätte muudest kanalitest kui telerist.
Mida ma siiski teleri vahendusel eelistan vaadata kui mahti on, on sellised meelelahutustlikud talendisaated ja spordiülekanded. Nende puhul on juskui teleri ümber kogunemisel endal mingi rituaalne tähendus ja see annab asjale lisaväärtuse. Ja mõlema puhul on tele jaoks võimlaik toota märksa tihedama
t programmi kui lihtsalt basseiniveerel või saalis istudes ise nautida saad.
Kas kahetsete poliitiku karjääri?
Sugugi mitte. See on väga huvitav eluvaldkond. Iseasi, millise sisuga see mõiste täita.
Oma uues ametis Eesti kultuurielu tuiksoonel avastan ka üle paljude aastate taas teistmoodi poliitika tegemiseks praktilisi väljundeid ja usun, et see võib olla isegi võimalik.
Olgem ausad, igavese oposistionääri leib Eesti Parlamendis on küll tänuväärne ja pikk, kuid äärmiselt nüristav.
Oleme erakordse kiiruse ja idiootse põhjalikkusega omandanud kõik näilisususe elemendid ja Eesti tavapärae poliitielu on kõikehaarav grotesk.
Ka Eesti parlament kannab ikka väga teenitult kummitempli häbistavat nime.
Kes võiks olla järgmine Eesti Vabariigi president?
Kuna järgmise presidendi valivad parteide tagatoad, ja kogu selle konkreetse valimise peamine sisu taandub kõige tavalisemale korporatiivsele parteilisele vorstikauplemisele – kes saab presidendi, kes järgmise riigikontrolöri või volinikukoha, või uue Eesti Panga presidendi postitsiooni, siis on see kaup a priori ebaeetiline ja nagu öeldakse, asi, mis on valedel alustel alanud, ei saa õigetel lõppeda.
Seega järgides praegust sisse tallatud rada, mille puhul ei saaks küll öelda, et president Ilves oleks väga järjekindlalt ja jõuliselt avalikku debatti juhtinud või mõjutanud peavakajalistel või ka tulevikuteemadel, siis ei usu ma erilist või säravat verbaalset trikoovooru ka Tarandi-Ilvese kampaaniast.
Kahju, et kogu Eesti poliitika on jõudnud sellisesse masendavasse null-punkti.
Kas te selgeltnägemisse ja selgeltnägijaid usute? On teil äkki endal selles osas kogemusi?
Mind on eriliste võimetaga inimesed aidanud elus enam kui üks kord. Pigem on neil olnud eriised ravivõimed. Kummaline kogemus, aga tuleb tunnistada, et see osutus mitte usu- vaid faktiküsimuseks. Nii et suur tükk skepsist purunes kildudeks.