Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi annab 27. augustil kell 19:00 Estonia kontserdisaalis Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Solist on Hollandi viiuldaja Janine Jansen.

Kavas:
Bartok. Viiulikontsert Nr 1
Bartok. Rapsoodia Nr 1
   vaheaeg
Bruckner. Sümfoonia Nr 4, Es-duur “Romantiline sümfoonia”

Alates Concertgebow’ debüüdist 1997. aastal on Janine Jansen olnud oma kodumaal Hollandis särav täht. Tänasel päeval on ta rahvusvaheliselt tunnustatud kui üks suurepärasemaid viiuldajaid – tõeliselt põnev ja mitmekülgne artist. Tema Londoni debüüdile 2002. aasta novembris koos Filharmooniaorkestri ja Vladimir Ashkenazyga järgnesid peagi kutsed maailma juhtivatelt orkestritelt, nende seas Kuninglik Concertgebouw’ Orkester, Berliini Filharmoonikud, Londoni Sümfooniaorkester, New Yorgi Filharmoonikud ja NHK Tokyo Sümfooniaorkester. Jansen on esinenud koos selliste säravate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Valeri Gergijev, Riccardo Chailly, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Sakari Oramo, Daniel Harding, Mark Elder, Edo de Waart ja Sir Roger Norrington.

Janine Jansenil on eksklusiivne lindistamisleping firmaga Decca (Universal Music Group). Eelmisel sügisel välja antud plaat Bachi inventsioonide ja partiitaga koos Maxim Rysanovi ja Torleif Thedée’ga tõusis koheselt Ameerika iTunes’i klassikalise muusika edetabeli tippu. Iga Janseni plaadi läbimüüki on Hollandis pärjatud kuld-Cdga ning tema debüütalbum pälvis seal plaatinaplaadi staatuse.

2008/2009 hooaja tippsündmuste hulka kuuluvad kontserdid kollektiividega nagu Kuninglik Concertgebouw’ Orkester, Pariisi Orkester, Baieri Ringhäälingu Orkester, Zürichi Tonhalle-orkester ja Leipzigi Gewandhaus-orkester. Väljaspool Euroopat esineb ta Chicago ja Bostoni Sümfoonikutega ning NHK Tokyo Sümfooniaorkestriga. Samuti on planeeritud kontserditurneed koos Filharmooniaorkestri ja Charles Dutoit’ga, Euroopa Kammerorkestriga, Mahleri Kammerorkestriga, Saksa Kammerfilharmooniaga ja St Martin in the Fields’ Akadeemiaga.

Lisaks arvukatele sooloesinemistele on Janine Jansen ka pühendunud kammermuusik. Ta asutas ning ka kureerib iga-aastast rahvusvahelist kammermuusikafestivali Utrechtis ning alates 1998. aastast on ta ka Spectrum Concerts Berlin liige – see on oluline kammermuusika sari Berliini Filharmoonias. Janseni kammerpartnerite sekka kuuluvad Leif Ove Andsnes, Itamar Golan, Jean-Yves Thibaudet, Mischa Maisky, Julian Rachlin, Martin Fröst ja Hélène Grimaud. Alates hooajast 2006/2007 osaleb Jansen Dortmundi kontserdimaja sarjas “Junge Wilde”.
Janine Jansen õppis Coosje Wijzenbeeki, Philipp Hirshhorni ja Boris Belkini juhendamisel. Jansen oli hiljutine BBC Uue Põlvkonna Artist (BBC New Generation Artist) ning septembris 2003 anti talle Hollandi Kultuuriministeerimi poolt Madalmaade muusikaauhind – kõrgeim tunnustus, mis hollandi artistile võib tema kodumaal osaks saada.

Jansen on pälvinud mitmeid auhindu, mille hulka kuuluvad kolm korda saadud Edison Classic Public Award, Echo auhind Vivaldi lindistuse eest 2006. aastal ning Mendelssohni ja Bruchi kogumiku eest 2007. aastal, samuti 2007. aastal saadud NDR Musikpreis väljapaistva artistlikkuse eest.

See erakordne pill, mida Janine Jansen kasutab, on Antonio Stradivari “Barrere” (Cremona, 1727), mida laenutab talle Elise Mathilde Fond Chicago Stradivari Ühingu® vahendusel.

Grammy-võitja Paavo Järvi on dirigendina saavutanud märkimisväärse reputatsiooni. Sündinud Tallinnas, õppis ta löökpille ja dirigeerimist Tallinna G. Otsa nim Muusikakoolis. 1980. aastal asus ta elama USAsse, kus jätkas õpinguid Curtise Muusikainstituudis ja Los Angelese Filharmoonikute Instituudis Leonard Bernsteini juures.

2001. aasta septembris sai Paavo Järvi Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikadirektoriks ning on äsja pikendanud lepingut kuni hooajani 2011/2012. Tema käe all on orkester läbi rännanud kogu Ameerika (sh California ja Lääneranniku) ning Jaapani. Üliedukas oli nende teine Euroopa-turnee 2008. aastal, mil anti kontserte Viinis, Pariisis, Amsterdamis, Münchenis, Frankfurdis, Hamburgis, Barcelonas ja Madridis.

Olles Frankfurdi Raadio Sümfooniorkestri ees kolmandat hooaega, on Paavo Järvi ja orkester äsja selja taha jätnud väga eduka turnee Hiinasse. Sellele eelnesid varasematel hooaegadel esinemised BBC Promsi festivalil, Rheingau muusikafestivalil Saksamaal ja Robeco Suve sarja raames Amsterdami Concertgebouw’ saalis.

Paavo Järvi on olnud alates 2004. aastast Deutsche Kammerphilharmonie Bremen’i kunstiline juht, tuues orkestrile nende kontsertide ja Beethoveni sümfooniate lindistuste eest (SonyBMG) ülikõrge publiku ja kriitikute heakskiidu. Nende esimene CD Beethoveni Kolmanda ja Kaheksanda sümfooniaga võitis maineka igal aastal välja antava Saksa Pladikriitikute Auhinna (2007), ning kiitvaid hinnanguid pälvis ka teine väljalase Neljanda ja Seitsmenda sümfooniaga. Paavo Järvi ja Deutsche Kammerphilharmonie Bremen esitavad kõik Beethoveni sümfooniad Champs-Élysées’s 2009. aasta märtsis, Salzburgi festivalil 2009. aastal ning Varssavi Lihavõttefestivalil 2010. aastal. Nad võtavad osa ka Alice Tully Saali (New York) taasavamiskontsertidest 2009. aastal.

ERSO kunstilise nõustajana on Paavo Järvi eestvedamisel tulnud ettekandele teosed mitmetelt eesti heliloojatelt, sh Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Eduard Tubin. Tema lindistus (Virgin Classics) Sibeliuse kantaatidega (ERSO, tütarlastekoor Ellerhein, RAM) võitis Grammy parima kooriesituse kategoorias. Tema kõige värskem plaadistus Erkki-Sven Tüüri Neljanda sümfooniaga (“Magma”) koos Evelyn Glennie’ga kandideeris 2008. aastal Gramophone’i auhinnale.
Hooajal 2010/2011 saab Paavo Järvist seitsmes Orchestre de Paris’ muusikaline juht, kes jätkab alates 1967. aastast orkestri ees seisnud silmapaistvate dirigentide nimistut: Daniel Barenboim, Sir Georg Solti, Herbert von Karajan ja Charles Munch.

Paavo Järvi on ka väga nõutud külalisdirigent, kes seisab regulaarselt selliste orkestrite ees nagu Chicago Sümfooniaorkester, Los Angelese ja New Yorgi Filharmoonikud, Bostoni Orkester, Staatskapelle Dresden, La Scala ja NHK sümfooniaorkestrid. 2007/2008 hooaja tipphetkede hulka kuulus naasmine Kuningliku Concertgebouw’ Orkestri ette. Tema väga edukas debüüt Viini Filharmoonikutega toimus novembris 2006 ning mais 2007 tegi Paavo Järvi abonementsarja debüüdi Clevelandi orkestriga. Hooajal 2008/2009 pöördub Järvi tagasi Clevelandi, samuti Filharmooniaorkestri (London), Pariisi Orkestri ja Tonhalle-orkestri (Zürich) juurde.

Paavo Järvi mahukas diskograafia EMI/Virgin Classics märgi all sisaldab muuhulgas muusikat Griegilt: Grammy võitnud lindistust Sibeliuse kantaatidega ning Griegi “Peer Gynt’i”, mis pälvis parima orkestrilindistuse auhinna 2006 (BBC Music Magazine Awards). Need kõik olid lindistatud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Paavo Järvi on välja andnud enam kui 10 CDd Telarc märgi all koos Cincinnati Sümfooniaorkestriga. Nende värskeim plaadistus on Mussorgski “Pildid näituselt”. Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga alustas Järvi hiljuti Bruckneri sümfooniate plaadistamist, millest ilmus äsja Seitsmes sümfoonia Sony BMG poolt.

Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (hr-Sinfonieorchester) on üks innovaatilisemaid ja paindlikumaid kollektiive omalaadsete seas Saksamaal. Erakordselt laia repertuaari, muljetavaldava plaadistuste arvu ja hämmastavalt paljude kontsertitega aastas on Saksa Hesseni Avaliku Raadio Orkester alates oma asutamist rohkem kui 75 aastat tagasi üles ehitanud silmapaistva rahvusvahelise maine.

Orkester teeb regulaarselt koostööd maailma parimate dirigentide ja solistidega ning tunneb end võrdselt kodus nii vanemat ja unustusse vajunud repertuaari kui ka uut ja eksperimentaalset muusikat esitades. Orkestri üks peamistest prioriteetidest on laste- ja noorsootöö. Orkestri esimeseks dirigendiks ajavahemikus 1929–1937 oli Hans Rosbaud, kelle rõhuasetus nii traditsioonilisele romantilisele repertuaarile kui kaasaegsele muusikale on sisse tallanud raja, millel orkester siiani kõnnib.

Pärast Teise maailmasõja lõppu ehitasid Kurt Schröder ja Winfried Zillig orkestri taas üles, pannes aluse laiale repertuaarile. Ent orkestri rahvusvahelise maine aitasid luua siiski Dean Dixon ja Eliahu Inbal, kes tegutsesid kollektiivi juures kolmekümne aasta vältel (1961–1990). Arvukad kontserdid üle terve maailma, olulised lindistused nagu auhinnatud kõige esimene digitaalne lindistus Mahleri kõigi sümfooniatega, esimene originaalversioonis lindistus Bruckneri Kolmandast, Viiendast ja Kaheksandast sümfooniast – kõik need annavad tunnistust legendaarseks saanud “Inbali ajastust”. Mahleri tsükkel võitis tema juhatusel 1988. aastal Saksa plaadiauhinna (Deutscher Schallplattenpreis), mis on saksa plaaditööstuse kõige hinnatum preemia. Inbal oli aastatel 1974–1990 orkestri peadirigent ning alates 1996. aastast audirigent.

1990–1996 oli peadirigendiks Dmitri Kitaenko, kelle rõhuasetus oli traditsioonilisel saksa ja vene repertuaaril ning kaasaegsetel teostel. Ta viis orkestri laialdastele turneedele Lõuna-Ameerikasse, Šveitsi, Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse. Orkestrit on juhatanud ka helilooja Cristóbal Halffter, kelle dirigeerimisel plaadistati kogu tema orkestrilooming. Eliahu Inbali juhatusel lindistati uus-viini koolkonna heliloojate orkestriteoseid, millega koos jäädvustati plaadile Schumanni ja Brahmsi sümfooniad. Schönbergi ühevaatuseline ooper “Von heute auf morgen” Michael Gieleni juhatusel väljastati nii CD kui ka filmina Jean-Marie Straubi ja Danièle Huillet’ poolt.

Hugh Wolff tegutses peadirigendina ajavahemikus 1997–2006, mida iseloomustavad märksõnad “paindlikkus” ja “mitmekesisus”. Wolff rakendas oma teadmisi ajaloolisest esituspraktikast kaasaegsele sümfooniaorkestrile, pöördudes tagasi klassikalise, varaklassikalise ja barokiajastu rikkaliku repertuaari poole. Koostööd Wolffi ja Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga on iseloomustatud kui perioodi täis põnevaid interpretatsioone ning ebatavaliselt mitmekesist programmi. Nende koostöö edukust tähistasid arvukad kutsed esinemistele nii Euroopasse, Aasiasse kui Põhja-Ameerikasse, tunnustust pälvinud plaadistused Antheili, Haydni ja Beethoveni teostega ning kaks Grammy nominatsiooni.

Paavo Järvi nimetati Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigendiks 2006. aastal. Järvi on oma generatsiooni üks väljapaistvamaid dirigente ning ka tema juhtimise ajal on märksõnaks mitmekülgsus. Tema kirg nii vähemtuntud põhjamaise nagu ka hilisromantilise loomingu vastu lubab orkestri jaoks rikastada ja avada uusi huvitavaid tahke. Tähelepanuväärne on ka Paavo Järvi huvi kaasaegse muusika vastu ning tema sügavad teadmised ja kogemused töötamisel noorte inimestega. Äsja ilmus esimene lindistus Järvi juhatusel, milleks oli Brahmsi Klaverikontsert nr 1 (Nicholas Angelich), samuti Bruckneri Seitsmes sümfoonia Jaapanis.

Vaata lisaks: http://www.concert.ee

Piletiinfo: Pileti hind: 750/650/550/450/350 krooni.