Masu-aja kitsad olud ärinaist ja idamaist tantsijannat Ines Karu ei heiduta, sest ta on loomult väga kokkuhoidlik. Näiteks Itaalias ütles ta ära 2500 krooni maksva romantilise gondlisõidu, sest tundis, et see pole oma hinda väärt.
Milliseid korrektiive oled majanduskriisi ajal teinud enda eluviisis?
Kokkuhoidlik tüüp, nagu ma olen, pole õnneks pidanud suuri muudatusi tegema.
Käisid mullu oma elukaaslase Martiniga Kroonika seksikate auhinnareisil Veneetsias. Reisikaaslased utsitasid: “Kallid armunud, minge ikka gondliga kah sõitma!” Sa aga põlgasid 2500 krooni maksva veesõidu ära!
Tundsin, et lühike lõbusõit polnud seda hinda väärt. Jalutamine pakkus juba piisavat naudingut.
Mida oled mõistuspärase eluhoiaku tõttu endale keelanud?
Lähtuda otsuste tegemisel ainult emotsioonidest, põhjendamatult kärsitu olla, ka puhkust jne.
Kuidas teenisid esimese palga?
Lapsena sai igasuguseid pisitöid tehtud, et taskuraha teenida: flaiereid jagatud, messidel erinevate firmade teenuseid ja tooteid tutvustatud, modellinduse ja tantsimisega tegeldud… Täpsemalt ei mäleta. Ma hakkasin regulaarselt idamaise tantsu trenne juhendama 12. klassis, kui 2003. aastal DanceAct Tantsustuudiosse tööle läksin.
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Kroonika