“Tulevikuplaanid on lahtised. Praegu elan Austraalias, õpin inglise keelt, jagan peamiselt oma muusika ja oma kohaloluga inimestele armastust. Ühtteist uut on avanemas seoses muusikaga,” räägib Eestist Austraaliasse kolinud pooleli jäänud  Püramiidiküla looja Margus Aru Gossip.ee-le. Mees on ise positiivne: “Häda pole midagi, kõigest on alati õppida. Olen kokkuvõttes tänulik. Õpime vigadest ju. Küll ka küla valmis saab!”

Margus Aru, olete tuntud teleri kaudu oma Püramiidikoja ja küla loomisega, kuidas on lood sellega praegu?
Minu tööle ja loomingule loobiti nii palju kaikaid kodaratesse, et tulemuseks oligi praegune seisak. Peamiseks põhjuseks oli see, et inimesed ei kannata tõde, ei julge tunnistada oma vigu. Ei oldud valmis transformatsiooniks ja hakati vastu töötama. Samas oli ka see vajalik, kuna võimaldas mul edasi anda õppetunni paljudele, et laenudele ei kannata toetuda, kuigi laenu võtsin juba hädaolukorras, kui vastutöötamise tõttu jai Keskus ilma määratud Eurotoetusest. Olin teatud mõttes oma ajast ees. Varsti hakkab kogu ühiskond elama taiesti uues olemises. Ehk toetudes täielikult usaldusele ja avatusele ja koostööle, elule ilma teeskluseta. Nii et häda pole midagi, kõigest on alati õppida. Olen kokkuvõttes tänulik. Õpime vigadest ju. Küll ka küla valmis saab.

Teie sünnipäev ja sünnikodu?
Minu füüsiline sünnipaev on 21.07.1973. Olen sündinud Tallinnas, kuid vaimselt olen mitmeid kordi uuesti sündinud. Seetõttu ei omagi see 21.07.1973 enam sellist tähtsust. Tähtsust omab see, et on võimalik surra ilma füüsilise keha suremiseta. See on praeguse ajastu vaimne väljakutse.

Perekonnaseis ja lapsed?
Mul on kolm last, kuid ma ei ole enam abielus. Tänaseks on minu perekond kogu inimkond ja läheduse määrab inimeste avatuse ulatus. Kuid olen teadlik ka sellest, et vaimselt magavad inimesed on perekond ja annavad oma osa ka magades.

Huvialad?
Mulle meeldib mängida tennist, suusatada, joosta. Ja väga armastan muusikat kuulata ja luua. Peamine huviala on siiski vaimse sõnumi edastamine ja suurim rõõm on näha mõnda hinge avanemas ja vabanemas mõistuse vanglast. Jah, see on suurim rõõm ja ilu. Ja see on ka minu tegevuse eesmark. Olla olemas oma kogemuse ja olemusega nendele, kes seda vajavad.

Südamelt ära?
Südame peal ei ole midagi. Kuna olen alati väljendanud ennast ausalt ja koheselt ei ole midagi ka südame peale jäänud. Kui midagi, siis see, et oleksin soovinud ühe naisterahvaga, keda ma armastan lahemalt tuttavaks saada, kuid kõik ei lähe alati nii nagu soovid, eriti kui on mängus vaba tahe. Olen tänulik selle eest mis oli ja kunagi ei või teada, mille jaoks miski hea on, teinekord lausa kaugemas perspektiivis. Ehk elame naeme.

Tulevikuplaanid?
Tulevikuplaanid on lahtised. Praegu elan Austraalias, õpin inglise keelt, jagan peamiselt oma muusika ja oma kohaloluga inimestele armastust. Ühtteist uut on avanemas seoses muusikaga, möödunud 2 aasta jooksul elult saadud õppetundidega suures transformatsioonis. Mul tuleb luua midagi, mille kaudu inimesed võiksid saada abi läbimaks oma elu transformatsiooni, sest see puudutab meid kõiki praegusel ajal ja siis ei pea paljud enam ratast leiutama.

Mis on teie kontaktaadress, et teiega huvilised saaksid ühendust võtta?
Jah, minu e-mail on tahevarav@tahevarav.ee

Millal ja kuidas tekkis teil huvi Püramiidikodade vastu?
Esimest korda kohtusin Gunnar Aarmaaga, kui olin 23 aastane ehk 14 a. tagasi. Tema raamatust Saada õnnelikuks lugesin ka püramiidide kohta esmakordselt. Kui 1999.a. Otepää metsadesse mediteerima läksin ja elule uut suunda leidma, siis hakkasin nägema visioone püramiididest looduses. 2001.a kerkis minu tollasesse uude kodusse saunapüramiid. Seejärel soovisin seda jagada teiste inimestega ja hakkasin rajama küla ja vaimset keskust.

Tegelete ka muusikaga, kas teil on mõni bänd ka olemas ning kas ka plaate annate välja?
Kaks aastat tagsi hakksin muusikat kirjutama peamiselt suurest armastusest ühe kauni noore naise vastu, selleks et temani jõuda. Aga juhtus nii, et andsin valja 3 albumit, mida said ka paljud teised kuulata ja nautida. Praegu olen oma muusikaga üksi, kuid ei välista, et loon varsti ansambli.

Senine muusika on olnud selline intiimne akustiline muusika vaiksele publikule, kuid nüüd on mõned mõtted. Materjali on palju, seda annab sättide mitmeteks seadeteks. Olen mõelnud ka tantsumuusika loomisele. Armastan ise head tantsumuusikat, sellist klubimuusikat, kuid peamiselt sellist meloodilist ja samas kerhelt transsi kiskuvat beati. Soovin Eesti rahvale avatust, paindlikkust ja ikka armastuses elamist. Muul elul pole erilist vaartust. Oleme koik yks pere ja seda tasuks meenutada ja selle jargi elada.

Minu yks viimastest lauludest: “Love is an answer”: