Näitleja Ene Järvis (63) soovitab elus kõik hullused enne surma ära teha, sest pole midagi hirmsamat kui kahetseda midagi, mille jätsid kunagi tegemata või ütlemata. Ene arvates pole vaja muretseda, vaid elada täiel rinnal, kirjutab ajakiri Naised.
Ene ütleb kindlal häälel välja oma moto: “Tuleb teha hullusi ja kõike, mis hingel kripeldab, sest aastad lähevad ja emotsioone ning mälestusi ei koguta teistele, vaid endale. Ma pooldan 100% hingelt ärarääkimist igasugustes suhetes, rääkimata jätmisel võib juhtuda, et uut võimalust sageli ei ole.”
Kuidas Enel endal hullustega on? “Mina ei ole enam see inimene, mina olen juba täiesti teine inimene ja tahan praeguses eas meeletult stabiilsust. Ma kohe vajan sellist konservatiivsust ja rutiini, kujutage ette, ma tahan rutiini! Kõlab uskumatult, eks? Ma lähen endast välja, kui pean tegema midagi, mis ei ole loomulik, näiteks kui ma pean sõitma kusagile, kus ei saa magada oma toas ja oma voodis. See ajab mind kohe ärevaks.” Ene arvates on põhjustanud taolise ärevuse tema puhul tõsiasi, et elus on olnud nii palju suhtlemist ja olukorravahetusi.
“Ma ei taastu enam teisiti kui oma rahus ja oma rutiinis. Mul ei ole jäänud elus midagi tegemata, ma ei taha isegi langevarjuga hüpata. Mul on puus haige ja ma lihtsalt ei taha seda!” Ene, kelle konservatiivsus temaga kohtudes küll kübekegi välja ei paista, lisab: “Kui mul oleks miski pisikene hullus, siis ma ka teeks seda, aga praegu tunnen, et pöörast on niigi palju tehtud. Ma ei kahetse hetkegi sellest elust, sest ma olen õppinud vaid läbi vigade ja saatuse keerdkäikude.” Ene on mõtisklenud ka selle üle, mida ta on elus valesti teinud, ja leiab, et see ongi talle rahu toonud. “Olen endale andeks andnud ja siis rahulikult eluga edasi läinud. Kõigil on asju, mida üles tõustes hommikul kahetsema hakata, aga no milleks – küll elu oleks mõttetu, kui kõike peaks kahetsema.”
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Naised